Usupuhastuse jõudmine Eesti linnadesse
21.09.2017 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidAastatel 1523–1524 kirjutas Martin Luther kaks kirja „äravalitud armsatele Jumala sõpradele Riias, Tallinnas, Tartus ja Liivimaal“. Eesti suuremate linnade mainimine andis tunnistust, et Kesk- ja Põhja-Euroopa haridust ja kultuuri oluliselt mõjutanud reformatsiooniideed leidsid siinsetel aladel kõlapinda.
Sündmused Tallinnas
Esimeste reformaatoritena saabusid aastal 1523 Saksamaalt Tallinna mungatõotusest loobunud Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus, ja kaplan Zaharias Hasse, kes vaatamata Oleviste kiriku patrooniks olnud tsistertslaste Mihkli kloostri vastuseisule, sai alustada tööd omaaegse Euroopa kõrgeima torniga kirikus.
Uus lähenemine ja arusaam pühakirja õpetusest põhjustas vastuolu linnas tegutsevate mungaordudega, eriti dominiiklastega. Need, kes on külastanud Tallinna Suurgildi hoonet, peaksid mäletama suurt panoraammaali (Theodor Albert Sprengel, 1896), millel on kujutatud esimese luterliku jutlustaja Johann Lange vastuvõtmist Tallinna magistraadi poolt. Sarnaselt Riiaga asus ka Tallinna linnavõim Luhteri pooldajate leeri, kuigi avaliku konflikti lahendamiseks nähti parima lahendusena avalikku debatti. Kuna katoliku vaimulikud ja mungad viimasega ei nõustunud, andis linn uutele jutlustajatele loa evangeeliumi kuulutamiseks Katariina kloostri kirikus.
Edasi loe Meie Maast.