Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

Urmas Viilma: kristlased on Eesti suurim vähemusgrupp, keda riik ei tohi eirata

01.06.2017 | | Rubriik: Online artiklid

Eestis valitseb teiste Balti riikidega võrreldes täiesti erakordne pilt: mittereligioossete ja usuliselt määratlemata inimeste ülisuur osakaal Eesti elanikkonnas, koguni 70,69 protsenti. Sellega ei eristu Eesti mitte ainult teistest Balti riikidest, vaid ka teistest Euroopa ja maailma riikidest, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

Distantsilt vaadates võivad Balti riigid tunduda väga sarnased, ehkki ajaloosündmustes kattub Eestil, Lätil ja Leedul peamiselt vaid möödunud sajand. Siiski pole kolme Ida-Euroopa väikeriigi sarnasus sugugi nii suur, nagu arvata võiks – just kristlikku või kiriklikku maastikku ja konteksti arvesse võttes.

Erinev on juba ristiusustamise aeg ja protsess. Kuigi kokkupuude rahumeelse ristiusustamisega toimus juba 11. sajandil, ristiusustati Läti ja Eesti alad organiseeritult ristisõdade ja kolonialiseerimise käigus 13. sajandi alguses. Eesti ja Läti aladel sõltus rahva religioon valitsejate usutunnistusest. See tähendas, et nii Läti kui ka Eesti olid kuni 16. sajandi keskpaigani katoliiklikud ja sealt edasi valdavalt luterlikud, välja arvatud Ida-Läti ehk Latgale, kus katoliku kirik säilitas oma positsiooni tänu Poola mõjule. Alates 18. sajandist hakkas nii Eestis kui Lätis Vene tsaaririigi koosseisu kuulumise tõttu üha enam rolli mängima õigeusk.

Leedu rahvas oli keskaja Euroopa viimane paganarahvas, kelle ristiusustamine lõppes alles 14. sajandil. Kuigi Leedu suurvürst Mindaugas ristiti juba 1250ndate alguses katoliku usku, ütles ta hiljem ristiusust lahti. Järgnevad Leedu-Poola suurvürstid, kuningad ja aadlikud otsisid kontakti poliitilistel põhjustel nii slaavi ortodokssete valitsejatega kui ka Konstantinoopoli ja Roomaga. Religioosne ebastabiilsus omavahel konkureerivate paganluse, õigeusu, vahepeal suurt mõju avaldanud reformatsiooniliikumise ja katoliku traditsiooni vahel kestis Leedus kaua. Vastureformatsiooni käigus suutis roomakatoliku kirik ennast lõpuks kogu Leedu territooriumil kehtestada alles 17. sajandi lõpuks.

Edasi loe Postimehest.