Õpetaja Triin Käpp: eestlased ei ole üldse usuleiged, vaid usuvad lihtsalt erinevaid asju

Kirikukoguduste liikmed on läbi teinud leerikoolituse ja teavad, et ülestõusmispühadega on seotud nendele eelnevad suur reede ja vaikne laupäev. Paljude lehelugejate meelest on arvatavasti ükskõik, mis on mis, peaasi et oleksid vabad päevad. Eeskätt neile mõeldes vastab küsimustele pühade teemal sügisel Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetajaks valitud Triin Käpp.

Paljud nimetavad ülestõusmispühasid lihavõttepühadeks, munadepühaks ja kevadpühadeks. Kuidas ütlete nende kohta teie?

Mina ütlen üldjuhul ikka ülestõusmispühad, aga ei väldi ka teisi nimetusi.

Täna on suur reede. Vahest saaksime läbi ilma selleta?

Ilma suure reedeta ei oleks ülestõusmist, sest kui Jeesust ei oleks risti löödud, poleks ta saanud üles tõusta.

Suur reede on mitmepidine püha. Ühelt poolt on kurb, sest suur õpetaja ja suur eeskuju leidis väga ootamatult oma lõpu. Jeesuse jüngritele oli see mõistetamatu. See on niisugune püha, kus me räägime sellest, et midagi läks valesti.

Ristilöömisele eelnes reetmine, Jeesuse reetis tema enda sõber Juudas. Kuid samas on Juudase rolli kohta öeldud, et ta oli väga oluline: kui teda ei oleks olnud, võibolla ei oleks siis Jeesust risti löödud ja poleks tulnud ülestõusmist, poleks tulnud lunastust.

Ülestõusmispühad näitavadki, et igal asjal on põhjus, meie elus ei juhtu tavaliselt mitte miski niisama. Nii annavad ülestõusmispühad ka surmale mingis mõttes lahenduse: surm ei ole lõplik. Sellega, et Kristus risti löödi, ei lõppenud veel meie püha üritus, vaid kõik kestis edasi.

Edasi loe Postimehest.