Peapiiskop Viilma: Meie püsimine rahvana ei ole osa juhuslikust valikust

Mihkli kirikus Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta proloogina toimunud tänujumalateenistusel peetud kõnes meenutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma vana pärimust, et just Mihkli kihelkond oli see paik, kus esimese preestrina teenis “Liivimaa kroonika” autor Läti Henrik. “Läti Henrik on oma kroonikasse kirja pannud esimesed mõnikümmend eestikeelset sõna, mis on tänaseks saanud osaks meie riigikeele sõnavaramust. Nendest sõnadest koosneb meie riigikeel”, nentis Viilma. Peapiiskopi sõnul on ta aastate eest selles kihelkonnas vaimulikuna teenides alati tundnud, et on jõudnud Eesti teadvustatud ajaloo ja rahvusliku mälu ürglätete vahetusse lähtepunkti. See on üks neist paikadest, kust algab meie rahva lugu!

Viidates linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele jagas Viilma rõõmu, et elu maal ei ole päris lõppenud ning aastasadu seisnud ja kasutuses olnud kirikud, sealhulgas peaaegu 800-aastane Mihkli kirik, kus endiselt toimuvad regulaarselt jumalateenistused on selle tunnistuseks. Siiski küsis peapiiskop retooriliselt: “Mitu suitsu siin külas kargel novembriõhtul taevasse tõuseb? Mitmes aknas helgib tuli? Millal ilmuvad värskelt sadanud lumele maanteel esimesed jäljed?”

Viidates aastakümneteks maapõue peidetud ja siis taas kirikutorni vinnatud Mihkli kirikukella helinale, mis on kõlanud läbi süngete aegade, rääkis peapiiskop lootusest, mis meil maa ja rahvana on. Viilma sõnul ei ole rahvana püsimajäämine ja riigina enese teostamine saatuse ega ka õnne küsimus. “Mulle ei meeldi mõelda, et meie püsimine rahvana on osa juhuslikust, või ka looduslikust valikust. Minu süda ei luba tähistada meie omariikluse sajandat juubelit juhuslikult juhtunud sündmuse peona. Ma tean, et meie vabaduse saavutamine on olnud Jumala kingitud soodushetkede arukate ärakasutamiste ning tarkade otsuste tulemus. Tänu Jumalale, et meie rahva helged pead ja juhid on neid hetki mõistnud ja märganud ning neist võimalustest ajaloos kinni haaranud”, tõdes peapiiskop.

EELK peapiiskop näeb eestlastele kingitud ajaloolistes võimalustes, mida rahva juhid on kasutanud, Jumala õnnistust ja hoidmist. “Vähe on rahvaid, kellel on võimalik võita vabadus enam kui ühel korral ajaloos. Meie oleme üks neist rahvastest”, lõpetas Viilma oma tänujumalateenistusel peetud jutluse.

Mihkli kirikus toimunud oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Tähtpäevaga seotud kõne pidas Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Teenistusele järgnes Eesti Rahvusmeeskoori kontsert ning omariikluse sajanda juubeli tähistamiseks istutati kirikuaeda kaks tammepuud.

 Vaata ka  peapiiskopi jutlus Mihkli kirikus 12, aprillil 2017.