See on meie oma kirik
30.05.2007 | ek | Rubriik: MääratlemataKonrad Veem nimetab 90 aasta tagust
sündmust Tartus «esimeseks eesti koguduste esindajate koosolekuks üldse ja
esimeseks eestlaste esindajate ülemaaliseks kongressiks Eesti ajaloos».
Iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseni ja Eesti Vabariigi sünnini jäi veel
peaaegu üheksa kuud.
Kirikukongressi avas toonastest vaimulikest
vanim, Tartu Peetri koguduse õpetaja Villem Eisenschmidt, kes pidas avakõne
tekstile Jh 8:31jj: Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: «Kui te
jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõe, ja
tõde vabastab teid.»
Toona tähendas Jeesuse poolt pakutud
vabadus riigikiriku eestkoste alt vabanemist ning vaimset, rahvuslikku ja
riiklikku iseseisvumist.
Aleksander Kapp arutles mõni aeg hiljem
Päevalehes: «Veebruarikuu viimastel päevadel langes kokku vana võim, kes pidas
kõiki alaealisteks lasteks. Seeläbi võõrutas ta rahvast ise mõtlema ja toimima.
Tekkis rahvaelus loid olek, seisak, mis kõige kahjulikum ta vaimlisele
arenemisele. Ka meie (senine) kiriku valitsus ei ole seisnud mitte oma ülesande
kõrgusel. Sagedasti puudus tal enesel vabadusevaim. Sellest piinlikust
olukorrast on meid päästnud suur riigipööre. Meie seisame uue olukorra ees.
Võimalus on antud rahvale vabalt areneda. Evangeeliumi rahvas tahab ise oma
kirikut ehitada ja kaitsta ja temas usurahu tunda ja armastuse vilja näha.»
Kirikukongressi juhtmõtte sõnastas kõige
tabavamalt professor Johan Kõpp: «Kiriku korraldus ja tegevus olgu edaspidi
niisugune, et eesti rahval tunne võib olla ja peab olema: see on meie oma
kirik.»
90 aastaga on muutunud paljugi – arvude
keeles mõeldes ja kõneldes peab nentima, et toonasest rahvakirikust on alles
vaid riismed. Ometi ei ole Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oma enesemääratluses
loobunud rahvakiriku staatusest. Kas meie, selle kiriku liikmed, võime täna
öelda: «See on meie oma kirik»?
Kirik on Jumala perekond. Väikelapsele ei
ole keegi autoriteetsem emast ja isast ning õdedest-vendadest, kelle kaudu end
määratletakse ning kelle eeskuju najal mõtlemis- ja käitumismudelid
omandatakse. Puberteedieas kujundatakse oma identiteet senistele
autoriteetidele vastandudes.
Teismeline hakkab üha enam võrdlema oma
perekonda kaaslaste omadega, tähtsaks muutub pere varanduslik ning sotsiaalne
prestii – teiste arvamus minu lähikondsetest. Hakatakse häbenema isa
vanamoelisi vurre ja lääpatallatud kingi või ema koduseid kapsarulle. «Miks
meie kunagi Egiptuses puhkamas ei käi?» võib olla tõsine hoop teismelise
enesehinnangule.
Mida küpsemaks saab inimene (kristlane),
seda vähem läheb talle korda, mida teised tema perekonnast (kirikust) arvavad,
ja seda enam teadvustab ta endale: see on meie oma pere (kirik). Oluliseks
saavad pigem meie-tunne, lähisuhted ja võimalus ning vajadus kuuluda omade
hulka. Saamisest tähtsamaks muutub andmine, välisest edukusest ja
tulemuslikkusest suhete kvaliteet ja ühised traditsioonid.
Olen siin-seal meie kiriku vaimulike ja
liikmete hulgas kohanud alaväärsustunnet ja ülikriitilist suhtumist: mõne
meelest ei ole meil korralikke preestreid ja missasid, teise arvates napib
teoloogilist mõtlemist, kolmanda jaoks on kiriku sotsiaalne sõnum nigel või
hoopis olematu. Ent miks peaksid teised väärtustama kirikut, mis meie endi
meelest on hale ja mannetu?
Eeloleval laupäeval koguneb kirikurahvas
Tartusse Eesti vaba rahvakiriku 90. sünnipäevale. Sellesse kirikusse on
mahtunud ja mahub ka praegu palju suurepäraseid teolooge, preestreid,
õpetajaid, muusikuid, ühiskonnategelasi ning lihtsalt toredaid ja armsaid
inimesi. Selles kirikus on ruumi – tööd ja hingamist, higi ja pisaraid, naeru
ja lusti, eelkõige Jumala loovat ja hingestavat Vaimu – ka minu jaoks.
Soovin kõigile EELK liikmetele, vendadele
ja õdedele uhkust, rõõmu ja tänulikku meelt: see on meie oma kirik!
Marko Tiitus,
vaimulike konverentsi juhatuse esimees
Jah, Riho Saard on aus ja sirgeselgne mees. Need, kes kisa tegid, et teda mitte ordineerida, tahavad ilmselt kirikut, kus valitseb orjameelsus, iseseisva mõtlemise puudumine ja rumalus. Mina ja paljud teised sellist kirikut ei taha. Kuuled seda, X!
Absoluutselt nõus kõigega, mida kirjutad. Oleks veel palju lisada, aga praegu pole mul aega.
Aga hr. Tiitusele: see võrdlus pere ja kiriku vahel siin pole päris aus. Vormiliselt võiks see õigegi olla, aga siin mõjub kohatult ja võltsilt. Pigem tuleks siis kirjutada perevägivallast jms. Peres on otsustusmehhanismid hoopis teised kui meie järjest hierarhilisemaks kippuvas EELK-s.
Aga noh, kes tahab, võib ju pidutseda, kuid minul selleks küll tuju pole. Kuni asjad pole selgeks räägitud. Üks korralik peretüli kuluks praegu ära, saaks õhu klaarimaks.
Sellele perele kuluks ära üks korralik pereteraapia. Aga küsimus: Kes maksab? See pole ju odav lõbu?
\”Muide, milles see \”järjest hierarhilisemaks kippumine\” seisneb?\”
Kuule vend, sa peaks isegi teadma, et ideed piiskopkondadest jmt. on siiani õhus. Koguduse lihtliige tunneb, et asju otsustatakse üha rohkem üle tema pea, tekib või süveneb võõrandumine. Oleks tulnud panustada just tugevatesse praostkondadesse ja tugevatesse kogudustesse. Aga see selleks.
Riho Saardi üle ma ei irvitaks. Kohati on see üle 45 mees siiras ja naiivne nagu 6-aastane. Tõsiselt. Aga tal on raske baptistlik minevik ja totaalne vabakiriklik ajupesu seljataga ja praegu vajaks ta oma (minu meelest usu- ja identiteedikriisis) hoopis meie pidevaid eestpalveid.
Aga varmas teisi hukka mõistma oled sa x küll. Kahju!
Mõtlesin ikka vaimset olukorda. Tundub, et EELK pole ühtne, vaimulike teoloogilised arusaamad on erinevad kui mitte lausa vastandlikud. Koguduseelu sõltub sellest, millise suuna esindaja on vaimulik. See on muidugi kõrvaltvaataja mulje.
Seda lugu oli päris piinlik lugeda. Jah, on küll meie oma kirik, kuid miks ta peab olema selline? Ausad ja sirge seljaga mehed, nagu Riho Saard trambitakse mutta, pugejaid ja lömitajaid seevastu edutatakse. HÄBI!
ausad ja sirge seljaga mehed nagu Riho Saard? hm, lubage muiata …
Kulud peab tavaliselt kandma vägivalla ohver. Mis ta siis on ohver, paras!
Kallis x!
Kurat peitub pisiasjades …
see pidi olema \”mõttetu praostkond\” – (näed, unustasin konna ära …)
öelge mulle mõni mittemõttetu praostkond?
Mis tähendab \”mõttetu praost\”? Äkki nimetaksid siis juba nimeliselt ära, kes need \”mõttetud\” on!
ordineerime muidugi mehi, kes eitavad kolmainsust ja muid kristluse põhiseisukohti – peaasi, et oleksid sirgeseljalised ja ausad …
mille poolest on piiskopkonnad rohkem \”hierarhilisemad\” kui praostkonnad?
kui on 12 mittetoimivat ja mõttetut praosti koos 12 hierarhiga, siis minu arvates oleks 3 toimiva piiskopkonna loomine koos 3 hierarhiga mitte hierarhia suurendamine, vaid vähendamine …
muide, milles see \”järjest hierarhilisemaks kippumine\” seisneb?
kriitilised siin vastavad oma nimele hästi – kohutmõistvat meelt on neis palju …
minge vaadake korra peeglisse kah!
Eks vist kõik pereliikmed pea maksma ja pangalaenu tuleb teraapia jaoks ka veel võtta…
See, et EELK on meie kirik ja et kirik võiks olla otsekui perekond on tõsi, aga nii nagu kõik see, mis peres sünnib, ei pruugi olla hea ja õige, nii ei ole hea ja õige ka kõik see, mis toimub meie kirikus. Liikmeskond kahaneb. Tunnistades ristitud (st senised hinged) liikmeteks, \”kasvatati\” liikmeskonna hulka, aga kas sellega kasvas ka nende inimeste hulk, kellele kirik läheb tõeliselt korda (st, kes siin harvagi oma nägu näitavad)? Miks liikmeskond kahaneb? Küllap on siin ka kirikul oma süü. Võib-olla inimesed ei leia siit seda vaimsust, mille järgi nende hing januneb? Mõned vaimulikud mõtlevad, et hea küll, toome siis siia seda vaimsust – katolikust, õigeusust, anglikaanist ja mujalt. Aga see on ju ersats. Pealegi tahavad paljud koguduseliikmed ikka veel musta talaari ja \”vanamoodsat\” jumalateenistust. Propageeritakse argust, lömistamist, pimedat allumist autoriteetidele, mis on väljaspool kriitikat.
Ja siis öeldakse: Me peame parandama ühiskonda ja moraali. Aga kas ühiskond neid \”parandusi\” ka tahab, seda ei küsi keegi. Keegi ei küsi, mida koguduseliikmed vajavad ja tahavad, sest nad on ju \”ilmikud\”. Ja siis see naisvaimulike alandamine ja silmakirjalikud jutud, et kõik on OK, et seadused kaitsevad naisi. See olukord on jube!
Mis toimub? Eks ikka pidupäeva eelõhtu.
Kas keegi võtaks vaevaks seletada, mis praegu EELKs toimub?