Näitus «Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust»

Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo avab reedel raamatukogu harulduste kogu näitusesaalis väljapaneku «Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust».

Näitus Narva Jaani kiriku raamatukogust tutvustab kultuurinähtust, mis kunagi oli Eestile väga oluline, aga tänapäeval unustusse jäänud, teatas rahvusraamatukogu pressiesindaja.

Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.–18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid.

Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peagu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani ehk Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641–1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele.

Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.

Edasi loe Postimehest.