24.05 Suvistepüha

Ülestõusmispühadest suvistepühani on viiskümmend päeva. Nelikümmend ja kümme päeva – st taevaminemispühast ehk ristineljapäevast edasi veel kümme ja olemegi suvistepühas ehk nelipühas. Rahvakalendris eelneb sellele käesoleval aastal urbanipäev, mida peetakse alati 25. mail.

Algkiriku paavst Urbanus I suri märtrina 230. aastal pKr. Teatakse, et pühakuna kaitseb ta tormi ja välgu eest. Traditsiooni kohaselt olevat ta lasknud valmistada hõbedast pateenid (armulaualeivikud), mis kaudselt võis tähendada kiriku organiseerumist maailmas ja oma seisukoha leidmist ka ilmalike võimude silmis ning suhetes nendega. Urbanus I hukati 23. mail, matmispäev aga oli paar päeva hiljem, mis toimus San Callisto katakombides.

Urbanipäev viib mõtted urbaniseerumisele (ld urbs, urbaarium – linn, kinnistusraamat, külaraamat, andamite v vakuraamat) ja urbanismile, mis tähendab suurlinnade elu vastandamist maaelule.

Paavst püha Johannes Paulus II kirjutas kord läkituse URBI ET ORBI – linnale ja maailmale. Teame, et paarikümne aasta järel võib enamik inimesi elada endistes maapiirkondades linnataolistes asulates ning suur osa rannikute lähedal üle maailma. Kliima soojenemine toob kaasa palju üleujutusi. Tekib tohutu hulk rahvast, kes on sisuliselt põgenikud ja pagulased. Peale sõdades kannatanute koormab see nähtus üle kõik infrastruktuurid ja abiorganisatsioonid. Milliste müüridega end kaitsta? Kuidas oleks vaja selleks valmistuda? Võiks ehk midagi õppida hollandlastelt ja nende kaitsevallidest …

Püha Urbanus palvetab meid tabada võiva liigse kõue ja tormi eest. Suvistepüha ehk nelipüha tuli aga lausa tormina inimkonna peale. Jüngrite pea kohal nähti suisa leekiva tormi taolisi teravatipulisi ovaalseid nähtusi. Algkirik kujundas arhitektuuris neist hooned, mida tunneme tänapäeval millegipärast sibulkuplite nime all. Seda imelist sündmust tähistavad kõikide kirikuhoonete tornid.

Suvistepüha ehk nelipüha järel lõpeb kirikuaastas pühade pool ja algab rahvalik osa. Toimuvad kirikute laulupäevad, aastapäevad, templipühad, leerid, kodukohtade õnnistamised ja perekondade, suguvõsade kokkutulekud. Koolides algavad lõpuaktused ja küpsustunnistuste saamise aeg. Inimelu teekonda meenutavate kalmistupühade aeg saab alguse just nelipühadele järgneval poolaastal. Nii kestab see periood kuni jõuludeni.

See on rahu otsimine ja tormi käest varjumisele kutsumine, vaatamine oma töö küpsemisele ning viljade valmimisele. Eeskujuks on alati austuses sammumine oma eelkäijatega, esivanemate ja nende usuga, leidmaks rahulist soojust. Rännates saame aru, kuidas eesolija rütm meid kaasa viib, andes rahunemise hinges ja ihus ning õpetab ja kosutab vaimu.

 

Enri Pahapill, teoloog

Pärnu Postimees, 24. mail 2007