Soome peapiiskop külastas Tartut
23.05.2007 | ek | Rubriik: Määratlemata
Nädalavahetusel Eestis õppe- ja puhkereisil olnud Soome peapiiskop Jukka Paarma külastas pühapäeval koos 22liikmelise saatjaskonnaga Tartut.
Soome peapiiskop osales Tartu Pauluse kirikus jumalateenistusel, jutlustas Turu piiskop Kari Mäkinen. Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets oli austava külaskäigu üle väga rõõmus. Jumalateenistus, millel Soome peapiiskop saatjaskonnaga viibis, oli eriline ka seetõttu, et leeriõnnistuse sai 62 leerilast.
Kiriku mõju
Soomes on luterlik kirik enamuskirik. «Üle 80% kogu rahvast on luteri kiriku liikmed, palju on muidugi selliseid, kes kirikus ei käi, kuid maksavad kirikumaksu. Ja kui on palju liikmeid, on loomulikult ka majanduslik olukord hea ning saab palgata töötegijaid. Et kirikul on palju liikmeid, saab ta mõjutada otsuseid ühiskonnas,» tähendas Jukka Paarma Eesti Kirikule antud intervjuus.
Peapiiskopi sõnul tegeldakse Soome kirikus põhiliselt kasvatuslike ja sotsiaalsete küsimustega. «Oleme esitanud seisukohti, kuidas usuõpetust peaks koolis õpetama. Ja kuidas sotsiaaltööd saaks korraldada nii, et ka kõige vaesemad oleksid hooldatud.»
Lisaks on tema sõnul viimasel ajal olnud aktiivne arutelu samasooliste paarisuhte üle, mille suhtes ka kirikul oma seisukoht öelda on. Samuti viljakusravi osas: «Lapsel peaks olema küll isa ja ema, kuid ka üksikule naisele peaks võimaldama viljakusravi.»
Lähedalolev kirik
Paarma sõnul on Soome kirikul kaks peamist põhimõtet, mida järgida püütakse: «Me kaitseme kõigepealt inimväärikust. Seda ei saa kõigutada, samuti kehtib inimväärikuse mõiste immigrantide osas. Teiseks võrdõiguslikkust. Kõik inimesed on ühiskonnas võrdsed. Neid kristlikke eetika põhimõtteid püüame ühiskonnas hoida.»
Kui EELK tegeleb täna arengukava koostamisega, siis Soome kirikul valmis arengukava kolm aastat tagasi ning selle peamiseks märgusõnaks on lähedalolev kirik. Paarma sõnul on eesmärgiks seatud see, et kirik saaks olla inimeste argipäevas, nende lähedal. «Lisaks oleme alustanud uue projektiga «Kirik aastal 2015». Projekti juhtiv idee on see, et kiriku suured põhimõtted päevakohastatakse ja tuuakse uuendatuna ning uue sõnastusega esile,» kirjeldas peapiiskop Soome kiriku arenguplaane.
Turismivaimulikud
Soome kiriku töötegijaid võib leida üle maailma. «Taotlus on see, et soome kogudus integreeruks kohalikku kirikusse. Need kogudused, kus Soome vaimulikud teenivad, on kohaliku kiriku kogudused. Kui kohalike hulgast uusi vaimulikke ei tule, saadab Soome kirik sinna töötegijaid ja vaimulikke,» selgitab Paarma.
Tema sõnul on selliseid kogudusi kõige rohkem Rootsis, Saksamaal ja Ameerikas. Ameerikas on jumalateenistustel üle mindud suures osas inglise keelele, sest väljaränne toimus üsna ammu. «Hiljuti oleme oma töötegijaid lähetanud Hispaaniasse, sest paljud Soome pensionärid lähevad talveks sinna elama. Vahemere ümbruses, Kanaari saartel ja Hispaanias on üsna palju turismivaimulikke, paljud neist on vabatahtlikud. Põhiliselt tegutsevad nad soome turistide heaks,» lisab Paarma.
Jukka Paarma pühitseti peapiiskopi ametisse 1998. a detsembris.
Merje Mänd
praegu on paraku probleemiks see, et Paarma on asunud äratusliikumisi jõuliselt maha suruma ja ahistama, kuna need ei taha alluda moodsale homo- ja feminismiagendale.
see oli tegelikult teine lause, milla tahtsin välja tuua, aga ei viitsinud esimeses kommentaaris:
\”Et kirikul on palju liikmeid, saab ta mõjutada otsuseid ühiskonnas.\”
tegelikud arengud näitavad, et asi on vastupidi ja kirik teeb otsuseid, mis on \”ühiskonna\” meele järgi – selle asemel, et tegelda õndsusküsimustega ja kuulata Jumala sõna …
Ehk käisid need sõnad selle kohta, et \”mõjutada otsuseid ühiskonnas.\”
\”Peapiiskopi sõnul tegeldakse Soome kirikus põhiliselt kasvatuslike ja sotsiaalsete küsimustega.\”
eks Eesti kiriku liberaalid ürita samas suunas liikuda …
tänu Jumalale oleme praegu veel olukorras, kus leidub ka neid, kes Evangeeliumi kuulutavad ja meeleparandusele kutsuvad!
Eks Paarma sõnu võib mõista nii ja naa – nagu inimeste sõnu üleüldse. Selge on aga üks: soome kirik on oma tugevate koguduste ja paljude usklike inimestega suureks eeskujuks kogu kristlikule maailmale. Soome luterlaste seas leidub palju äratuslikke momente, Eestis paraku võib nimetada ainult vennastekogudust.