18.05. Kust leida häid uudiseid?

Infonälg vajab toitmist.

Inimesed on
pidevalt infonäljas ja nüüdsel ajastul ka pidevas infoväljas või infotulvas.
Kõige masendavam on olla teadmatuses või olukorras, kus tuleb leppida poolikute
tõdedega ehk tõekspidamistega. Poolik tõde on täielik vale. Poolikult
informeeritud inimene on petetud inimene.

Uudiseid pakuvad
väga paljud ja erineva suunitlusega meediakanalid – ajalehed, ajakirjad,
televisioon, raadio ja internetiportaalid. Et saada uudistest adekvaatset pilti,
tuleb osata lugeda ka ridade vahelt, tuleb tahta ja osata selekteerida tõde
tõekspidamistest ning adekvaatne info infomürast.

 

Tegelikkuse kirjeldamine ilustamata kujul.

 

Poliitilise,
majandusliku või sotsiaalse tegelikkuse adekvaatne kirjeldamine, millega üsna
paljud Eesti ajakirjanikud toime tulevad, võib lugejasse – vaatajasse sisendada
negativismi, pessimismi või koguni nihilismi.. Selles pole põrmugi süüdi oma
tööd professionaalselt tegevad ajakirjanikud, vaid konkreetsed sündmused nii
siin- kui ka teiselpool piiri. Tunnustust väärivad need ajakirjanikud, kes
reaalset pilti ei ilusta. Halva mängu juures hea näo tegemine oleks väga
silmakirjalik, kuid usu, lootuse ja armastuse sisendamine võib juba eos
lämmatada vihkamist.

 

Head sõnumid on käeulatuses.

 

Häid uudiseid ja
sõnumeid ei peagi väga kaugelt otsima. Need on kättesaadavad igaühele, väga
autentsed ja usaldusväärsed – ja mis peamine – aegumatud. Kõne all on Piiblis,
Uues Testamendis sisalduvad evangeeliumid. Evangeelium
tähendab kreeka keeles: hea sõnum, hea uudis või rõõmukuulutus. Aastatuhandeid
tagasi tähendas sõna „evangeelium“ kuninga kuulutust iseenda kohta või sõnum
uue keisri võimuletulekust. Rooma impeeriumi imperaatori vahetus või sõjas
saavutatud võit vaenlaste üle tõeliselt hea sõnum ehk „evangeelium“.

Refereeriksin
siinkohal Piibli kuldsalmi, mis on kirjas Johannese evangeeliumi 3.peatükis ja
16.salmis: „Sest nõnda on Jumal maailma
armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja (Jeesuse) on andnud, et ükski, kes
Temasse usub, ei hukkuks, vaid et ta oleks igavene elu.“

 

Evangeeliumi tuum.

 

See on evangeeliumi
tuum ja sisu – sellest paremat uudist ei ole kogu ajaloo vältel veel
inimkonnale lähetatud. See on tõeliselt hea uudis, parim sõnum, rõõmukuulutus –
see on evangeelium – aegumatu, ajatu, tõde nii õndsusloolises kui ka
ajaloolises kontekstis. Jumala (jumaliku) armastuse kohta on kreeka keelne sõna
agape (mis ei ole erose, filia või
storge sünonüümiks), mis tähendab ennastohverdavat
ja tingimusteta armastust. See
armastus tähendab Jumala poolset ja tingimusteta õndsaks tegevat armu,
halastust ja andestust kõigile, kes vastavad või reageerivad evangeeliumile.

 

Agape –  armastuse
defitsiit maailmas.

 

Meie maailm on täis
viha ja vihkamist, kättemaksu, andestamatust ning halastamatust. Jeesus on
agape-armastuse etaloniks, kuna Tema sündis siia maailma, et näidata inimestele
tõe- ja pääseteed. Jeesus tuli lahendama inimkonna patuprobleemi. Me oleme
võimetud isetuks ja tingimusteta armastuseks. Me ei suuda oma vaenlast
armastada. Meie südames on rahutus, ängistus ning teadmatus. Sageli vaevab
süütunne. Me ütleme, et hing on haige. Jah, patt (teadlik Jumala seaduste
eiramine) ongi ravimatu haigus, mille sümptomiteks on: enese- ja teiste
süüdistamine, vihkamine, kättemaksuiha, hirmud, maaniad, foobiad, paranoiad,
kompleksid jne. Hea uudis seisneb aga selles, et Jeesus suri Ristil kogu
inimkonna eest, kandes oma ihus Ristipuule kogu inimkonna eksimused ja
üleastumised, pakkudes meile seeläbi vabadust patuorjusest ning surmaneedusest.
Kes armastab Jumalat, see armastab ka iseennast ja oma ligimest. Piisab vaid
sellest, et sellesse fakti uskuda, sellesse tõsiselt suhtuda ning Jeesuse
juurde tulla, tunnistades Talle üles kõik oma patud (südametunnistus on
siinkohal parim indikaator), paludes andestust ning südame puhastust – ning
siirale Jeesuse otsijale saab osaks kauaoodatud rahu, selles rahutus ning veel
rahutumaks ning ettearvamatumaks muutuvas postmodernistlikus ning dekadentlikus
maailmas.

Jeesus on vastus.
 

Kui palume Jeesusel
tulla oma ellu ja südamesse, siis mitte ei kao probleemid ja kannatused (nende
kandmiseks antakse meile lihtsalt jõudu), vaid kaob hirm vähemalt kolmel
tasandil: surmahirm, hirm Viimse Kohtupäeva ning hirm põrgu ees. See on
vabastav tõde, mida on oma elus kogenud miljonid inimesed. See pole
ajupesutulemus mingite mantrate kordamisel või alateadvusega manipuleerimisel
(mida vahest nimetatakse ka teraapiaks). Jeesus nägi ja näeb ka praegu, et
inimkonna probleem ei seisne mitte valedes poliitikates ja poliitikutes, vaid
inimese isekas, eneseõiges ja uhkes südamehoiakus. Selle kõige tagajärjeks on
mässud ja sõjad, hädad ja viletsused ning kannatused. Evangeelium ehk hea uudis
on see, et elamine koos Jeesusega annab sisemise turvalisuse ning olukordadest
sõltumatu meelerahu ning jõu andeks anda vaenlastele. Piibel ütleb, et Jeesus
oli (ja on ka praegu) patuste (minu ja sinu) sõber – vaatamata patu
raskusastmele või inimese rahvusele. Jeesus ei tee vahet (eelistatuse mõttes)
isikute vahel. Ta armastab kõiki rahvaid ja rahvusi: Eestis, Venemaal, Iraanis
ja Afganistanis.

Jeesuse ainulaadne
isik on vastuseks ka tänapäeva postmodernistliku ühiskonna ja kultuuri(-tuse)
tõsistele väljakutsetele – räägitagu siis tsivilisatsioonide või religioonide
kokkupõrkest. Jeesus pakub rahu ja pääseteed erinevatele riikidele ja
rahvastele. See pole propaganda, kuna propaganda või reklaam ei haaku kuidagi
Jeesuse elu ja sõnadega. Jeesus ei suru end mitte kunagi ega mitte kellelegi
peale.

Kokkuvõtteks

Sündmused Eestis,
Euroopas ja kogu maailmas on prognoosimatud nii ajas kui ruumis. Hea uudis on
aga see, et Jumal armastab Eestimaad ja Eestiga piirnevaid naaberriike. Kõik on
Tema kontrolli all. See on rohkem turvatunnet sisendav fakt kui NATO, ÜRO
Julgeoleku Nõukogu OECD ja Euroopa Liit kokku pakkuda suudaksid.

Kutsun kaasmaalasi
lugema häid uudiseid Piiblist, kuni Piibel hakkab lugema meid – nii võime jõuda
kõige kiuste viie kõige jumalakartlikuma Euroopa riigi hulka.

Ramo Pener, pastor, teadusmagister pedagoogikas