Rein Veidemann: meie, Lutheri pärijad
11.11.2016 |
Tiiu Pikkur |
Rubriik: Online artiklid
Eile oli mardipäev, mis muistsel ajal tähistas aastavahetust. Aga see on ka üks hingedeaja tähtpäevadest, mis oma nime saanud katoliikliku pühaku Toursi Martini (316–397) järgi. 10. novembril 1483 Eislebenis sündinud poisslaps ristiti järgmisel päeval ja sai oma nime selle päeva pühaku järgi. See poisslaps oli Martin Luther.
Meile nagu kogu hilisemale protestantlikule maailmale algas luterlik ajaarvamine 31. oktoobril 1517, mil Wittenbergi kiriku uksele naelutati 95 teesi «indulgentside väe selgitamiseks» – reformatsiooni manifest. Neist teesidest, mille seinale kinnitamise fakt pole kinnitust leidnud ja mis olemuselt olid vaid teoloogiliseks väitluseks esitatud laused, sai luterluse ikoon.
Nüüd ja järgnevalt kogu aasta tähistatakse poole sajandi möödumist sellest pöördest. Nii ka Eestis, kus kaks nädalat tagasi tuldi rahvusraamatukogus kokku kongressiks «Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid.» Kaht teineteist täiendavat ettekannet, TÜ professori Marju Lepajõe ettekannet usupuhastuse mõjust hariduse mõistmisele Eestis ja keeleteadlase Kristiina Rossi ettekannet «Kiri tuleb kirikust» tahan siinkohal iseäranis esile tõsta just nende moraalse väljundi tõttu.
Edasi loe Postimehest.
