12.05 Ennustatud hallus jäi argipäeva tulemata

Paides valmistub homsele presidendi emadepäeva vastuvõtule minema perekond Kaerma, kus kasvab seitse last. Suurpere seisusest hoolimata on see neil esimene kutse pereüritusele.

Varsti kaks aastat Paides elanud Maili Kaerma on kindlasti vähem tuntud kui Paide Püha Risti kiriku õpetajast abikaasa Algur. See ei tähenda, et Maili ennast kuidagi varjus olevat tunneks või tahaks rohkem esile astuda.

Pigem jääb ta natuke häbelikuks ja arvab, et kindlasti on hoopis väärikamaid peresid, kes võiksid presidendi juurde kohvile minna. Kuid hea meel on küll.

Enne Järvamaale tulekut elasid Kaermad 17 aastat Tapal, kus sündis seitsmes laps, pesamuna Mattias Andreas. «Seal me nagu polnudki suurpere,» mõtiskleb Maili tagantjärele. «Ei taha kellelegi unustamisega liiga teha, aga suure perena on meid alles siin, Järvamaal, märkama hakatud ja presidendi kogu perele mõeldud kutse on esimene omataoline.»

Enne meheleminekut hoiatas teda vanem sõbranna, et algul on suur armastus ja siis tuleb hall argipäev. See argipäeva ja halluse osa ei mahtunud Mailile kuidagi hinge, tema meelest oleks pidanud armastus suuremaks minema ikka siis, kui teist inimest rohkem tundma õpid.

Tulevase abikaasa Alguriga tutvus Maili Kihelkonna kiriku koori proovis. Vahel tuli prillide ja kukepükstega Algur Maili töökohta lasteaeda ja pakkus moosisaiu. «Oli natuke naljakas ja tore ka,» tähendab Maili.
Abiellumisotsus tuli ära teha siis, kui usuasjade voliniku meelest Alguri teoloogiaõpingud liiga hästi minema hakkasid ja ta Jämaja kirikusse tööle suunati.

Sinna ei tahtnud 21aastane Algur kuidagi üksi minna, sest eelmisele vallalisele õpetajale olid Sõrve naised käinud üksteise võidu oma tütreid pakkumas, nii et see kirikus vaevu aasta vastu pidas.
Saaremaal sündisid perre Ardon (22), Katri (20) ja Margus (19). Kui selgus, et Margusel on tugev allergia hallitusseente vastu, soovitas arst perel mandrile kolida.

Tapal sündisid perre Anne–Liis (16), Richard (13), Mirjam (12) ja Mattias Andreas (6). «Nii nagu minu ema mind omal ajal käekõrval kirikusse viis, olen teinud ka oma lastega,» selgitab Maili. «Lapsevanema kohustus on anda lapsele alus, millele ta saaks edaspidi toetuda, oma valikud teeb ta ju nagunii elus ise.»

«Kas olen olnud hea ema, seda ei oska ise öelda,» arutleb ta. «Emaks olemist ei saa ju koolis õppida, aga päris kindlasti olen väga õnnelik oma pere üle ja võin Jumalat tänada selle eest, kuidas elu on siiani läinud.»

Järva Teataja, 12. mail 2007