Kirikumaastikul algab võimujoonte ümberjagamine
30.09.2016 |
Tiiu Pikkur |
Rubriik: Online artiklid
Siinse vaimulikkonna sisering kihab. Eestis seni teineteist tunnustamata kõrvuti eksisteerinud kaht õigeusu kirikut – Vene ja Eesti oma – võib oodata liitmine. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku pea metropoliit Stefanus on võtnud südameasjaks teha Eestist n-ö pioneerriik, kus õigeusu kirikud teistele eeskujuks esimesena kokku pannakse.
Kui see nii läheb, tähendaks see siinsete kirikute hulgas ei vähem ega rohkem kui raputust. Hinnanguliselt mõjutab see vähemalt 200 000 Eesti õigeusu kirikute hingekirjas olijat. Kahel eri nägu kirikul ei seisaks ees mitte üksnes varade, vaid ka juhtimise ühendamine.
Olukord on mitmel põhjusel pikantne. Kuigi Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsioonis tegutsev Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) ning Moskvale alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) teenivad sama jumalat, pole läbisaamine ajaloolistel põhjustel kiita.
Mõlema autonoomse kiriku pead – metropoliidid Stefanus ja Kornelius – pole aastaid omavahel rääkinud. Katsed omavahel kohtuda on lõppenud olukorraga, kus metropoliidid keelduvad kõrvalseisjate hämminguks teineteist tunnistamast. Ka majanduslik seis on kirikuil erinev. Samal ajal, kui Eesti õigeusu kirik tuleb vaevu ots otsaga kokku, saab kümme korda suurem Moskva õigeusu kirik liikmetelt kopsakaid annetusi ja rajab pühakodasid.
Edasi loe Postimehest.
