26.04 Maikuu on Tallinna toomkirikus muusikakuu

Juuni alguses tähistab EELK  iseseisvumise 90. ja mai lõpus Tallinna Toomkogudus eestikeelse koguduse asutamise 80. aastapäeva. Sel puhul toimuvad Toomkirikus terve kuu igal kolmapäeval kontserdid.

Toomkoguduse organist, muusikakuu kunstiline juht Ene Salumäe, kuidas tekkis taoline idee.

Idee on idanenud kaua, oodanud vaid sobivat hetke. Oleme harjunud, et muusika kuulub loomulikuna meie kirikutesse, nii jumalateenistuste osana kui kontsertidel. Vähem oleme ehk teadvustanud meie kirikus ustavalt teeninud kirikumuusikute pühendunud tegevust ja nende kirikumuusikalist loomingut kui orgaanilist osa nende igapäevasest kirikumuusikutööst.

Tallinna Toomkoguduses nagu terves EELK-s on aastakümnete jooksul mitmed Eestis ka laiemalt tunnustatud muusikud andnud märkimisväärse panuse eesti algupärase kirikumuusika kujunemisele ja maailma kirikumuusikateoste tutvustamisele.

Loomulikult ühe kuu kolmapäevadest ei piisa, et murdosagi sellest tohutust kirikumuusika pagasist kuuldavale tuua. Küll aga on meil põhjust mõnele kirikumuusikule sel aastal eriliselt mõelda seoses mitmete juubelitega.

Neist tähtpäevadest see kirikumuusikakuu sündiski. Lisaks toomkirikule toimub kirikumuusika kuu raames ka teistes Tallinna  kirikutes mitmeid EELK 90 juubelile pühendatud kontserte, mis kulmineeruvad Tallinna praostkonna juba traditsiooniks kujunenud praostkondliku laulupäevaga Nõmme kirikuaias 1. nelipühal.

Esimene kontsert toimub 2. mail ja siis lauldakse kontserdil kiriku laulu- ja palveraamatust koraale. Miks on üritusesarjal selline algus ja keda siis esinemas kuuleb?

Kirikumuusika alustala on ju kirikulaul või koguduselaul või koraalid, kuidas me neid ka ei nimetaks! Lauluraamat on aastasadu olnud Piibli kõrval raamat, kust õpitud lugema ja oma hingele vajalikku tuge ja toitu leitud.

Eestikeelsete lauluraamatute ajalugu ulatub 17. sajandisse, mis lubab oletada, et eestikeelne koguduselaul on kõlanud veelgi varem. Koraaliõhtute ja koraalipühade traditsioon on ju väga vana ja nii EELK-s tervikuna kui kui Tallinna Toomkoguduses on neid aastakümnete jooksul ikka ja jälle peetud. Seega igati loomulik algus kirikumuusika kuule!

Õigupoolest tuleks tänapäeval, kui kirikulaulude tekste ja koraaliviise enam ammugi ei õpita ega õpetata koolis ega koduski, igas kirikus ja koguduses leida võimalus regulaarselt lauluraamatu laule tutvustada ja hästi palju üheskoos kogudusena laulda.

On ju meie ajal aktiivne laulmine ja musitseerimine asendunud passiivse muusikakuulamisega, seda kahjuks ka koguduste jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel. Põhjuseid ei olegi vaja kaugelt otsida: kirikulaulud on lihtsalt võõraks jäänud ja oma laulmise kogemuski paljudel piirdub üksnes lasteaia või algklassidega.

Seega meie kirikumuusikakuu esimesel kolmapäeval toimuv koraaliõhtu on eriline selle poolest, et seal ei ole esinejaid, vaid igaüks on osaleja ja annab oma panuse ja tunneb rõõmu laulmisest.

 Ootame rohkesti laulma neid, kel kirikulaulud juba lapsepõlvest tuttavad kui ka neid, kel lauluraamatu sisu praeguseks veel üsna avastamata. Kuna tänapäeva infomaailmas tahab inimene ikka midagi enamat teada, siis 2. mai koraaliõhtul avab kunagise EELK Lauluraamatukomisjoni sekretär Jaak Salumäe ka laulude ja nende tegijate tausta.

Peamiseks eesmärgiks on aga eelkõige üheskoos laulmine, suust ja südamest, Jumalale kiituseks ja oma hingele ja ligimesele rõõmuks!

Kogu muusikakuu programm on aukartust sisendav: kuulata saab heliloojate Johannes Kappeli, Emilie Karjus-Saagi, dr Roman Toi ja Alfred Karindi helitöid. Miks just niisugune valik?

Vastates küsimusele kirikumuusika kuu heliloojate-kirikumuusikute valiku kohta võin öelda, et seegi kujunes pea iseenesest. 

Esmalt teen kohe ühe paranduse. Kui Johannes Kappeli, Roman Toi ja Alfred Karindi puhul on tõesti tegemist kirikumuusikute-heliloojatega, kelle loomingut me neil kontsertidel kuuleme, siis Emilie Karjus-Saag on olnud EELK ajaloos ilmselt üks kõige aktiivsemaid ja laiema geograafiaga vaimuliku vokaalloomingu esitajaid.

Küll aga nimetaksin ma tedagi kirikumuusikuks, sest tema pedagoogiline töö EELK-s on märkimisväärselt hoidnud ja arendanud eesti kirikumuusikat. Emilie Karjuse tõeline fenomen seisnebki kümnetele vaimulikele ja kirikumuusikutele ja paljudele kirikukooridele hääleseadjaks ja lauluõpetajaks olemises.

Ehkki tema lauljakarjäär algas juba Eesti Vabariigi ajal, jäi suurem osa sellest nõukogude perioodi, kus kirikutes laulmine eeldas oma lapsepõlve usule ja veendumustele kindlaks jäämist ning seega ka professionaalsele lauljannale nii mõnestki riiklikust töövõimalusest ja tunnustusest loobumist.

Siiski said tema "suunurgad ülespoole" laulu- ja eluõpetusest osa nii Eesti Raadio Segakoori lauljad, raadio lasteansambel ja tuhanded raadiokuulajad kui eelkõige kogu Eesti kirik. Emilie Karjuse õige sünnipäev langes sel aastal suurele reedele, ent nii produktiivse kirikumuusiku tegevust tasub meenutada läbi terve juubeliaasta kõikjal Eestis.

Toomkiriku kontserdil kuuleme nii neid laule, mida Emilie Karjus ise väga meelsasti laulis ja oma õpilastele õpetas, kui ka eesti vaimulikke soololaule, laulude vahele lauljanna luuletusi, kuhu ta tõelise kunstniku hingena talletas oma igapäevaseid emotsioone, muljeid ja lapsepõlve mälestusi.

Johannes Kappel on eestikeelse Toomkoguduse 80aastase ajaloo kõige kauaaegsem kirikumuusik, organist-koorijuht, kes lisaks sellele asutas ja juhatas ka koguduses tegutsenud sümfooniaorkestrit, mis oli ainulaadne terves EELK-s! 

Tema 100-ndat sünniaastapäeva tähistame täpselt tema õigel sünnipäeval. Johannes Kappeli kirikumuusikaline tegevus ulatus aga palju kaugemale Toomkogudusest, sest just tema on olnud õpetajaks enamusele kirikumuusikutele ja vaimulikele, kes õppisid EELK Usuteaduse Instituudis 1950-1980-ndatel aastatel.

Johannes Kappeli vaimulik looming, millest kontserdil kuuleme vaid põgusa läbilõike, kuulub kindlasti meie kirikukooride põhirepertuaari ka tänasel päeval. Harukordne võimalus on sel kontserdil kuulata ka helilooja instrumentaalmuusikat.

Dr. Roman Toi, meie tänase päeva kirikumuusika grand old man, on kahtlemata üks tähelepanuväärsemaid muusikuid eesti muusikaloos üldse. Tema auväärt vanus ja samas jätkuvalt tulevikku suundunud mõttelaad annab ju teatud mõttes vahva võimaluse kõrvutada teda tänavuse samaealise juubilari EELK-ga!

Maestro imetlusväärset mõtteerksust ja tegutsemistahet eesti kirikumuusika edendamiseks kiirgab igast lähetatud e-kirjast, mida mul on kontserdi korraldamisega seoses olnud võimalus temalt saada! Ehkki Roman Toi tähistas oma 90. juubelisünnipäeva õigupoolest küll juba eelmisel aastal, leidsime, et seoses tema Eestimaa reisiga maikuus on suurepärane võimalus sel veel käimas oleval juubeliaastal (91. sünnipäeva pühitseb ta 18. juunil) rõõmustada koos maestroga toomkirikus tema enda muusikat ja vahetuid mõtteid kuulates.

Lisaks muusikale ja maestro sõnavõtule on kuulajail võimalus kontserdilt koju saada ka Roman Toi värske mälestusteraamat, mille esmane esitlus toimub mõni päev varem Viljandis.

Alfred Karindi vaimuliku heliloomingu kontserdi võttis ette tema nimeline segakoor ja seegi toimub täpselt helilooja sünnipäeval. Ehkki Alfred Karindil tegutses Toomkoguduse naaberkoguduses Tallinna Kaarli kirikus, sobitus tema sünnipäevakontsert kenaks lõpetuseks kirikumuusikakuule.

Eraldi tahaksin märkida ka neid muusikuid, kes kirikumuusika kuu ajal kontsertidel laulmas ja mängimas. Suur rõõm on tõdeda, et oma jõud on ühendanud mitmete Tallinna praostkonna koguduste koorid: Toomkoguduse, Kaarli, Püha Vaimu ja Viimsi kooridele, kes üheskoos on juba nii mitmelgi üldkiriklikul ja -riiklikul jumalateenistusel ühendkoorina laulnud, on lisandunud väikese Peeteli koguduse ansambel.

Laulmas on ka Tallinna oikumeeniline naiskoor, musitseerivad mitmed tunnustatud koorijuhid, organistid, lauljad ja pillimängijad. Oluliseks pean ka seda, et neil kontsertidel kõlab lisaks väga vaheldusrikkale muusikale ka rohkesti mälestusi ja meenutusi neist kirikumuusikutest-juubilaridest, mis toob nad meile veelgi lähemale. Ka väikesed näitused toomkirikus kontsertidega ühenduses püüavad kajastada kirikumuusika lähiajalugu.

Kõikidele üritustele on sissepääs vaba ja oodatud on kõik, kel valmisolek ja tahe osa saada heast ja mitmekülgsest kirikumuusikast!  

Kirikumuusikakuu kava  vt siit: http://www.eelk.ee/tallinna.toom/