«Iseenesest on olnud väga meeldiv erakondadega suhelda,» tunnistab Viilma. «Nii väike ühiskond, nagu meie, väldiksime väga paljusid probleeme, kui me suhtleksime silmas silma. Suhtlusprobleemidest on tekkinud palju vastasseise. Vahel on olnud see ka ilmselt taktika mitte kokku saada, sest kardetakse iseennast kaotada. Kiriku asi on näha ühiskonda tervikuna.»
Läinud aasta lõpus riigi- ja ühiskonnategelastele peetud advendikõnes ütlesite muu seas, et peame kristlastena kapist välja tulema. Mida te selle all mõtlesite?
Õiguskantsleri büroos oli just äsja töönõupidamine, kus arutati seda sama küsimust, et kui ikkagi uued kultuurid või teiste religioonide esindajad meile siia tulevad, siis mida see meie seadusandluses teeb. Ja sel kohtumisel ma just viitasin ka sellele samale fraasile. Eriti kui vaatame islami kultuuri saabumist meie kultuuriruumi, siis me tunnistame, et see on religioosne. Samal ajal on meil siin õigusruum, mille kohta ütleme, et see on küll välja kasvanud kristlikust taustast, aga me täna ei nimeta teda enam kristlikuks. Me ei ütle, et see on kristliku maailmavaate kehastumine seadusandluses. See on identiteedi küsimus ja ma näen siin kultuuride konflikti ohtu. Religioosse inimese, kristlase või moslemi jaoks on alati tema religioossed põhimõtted ja seadused olulisemad ilmaliku maailma normatiividest. Kui islami usku inimesele öelda, et see siin on kristlus ja kristlik kultuuriruum koos oma kristlike põhimõtete ja väärtustega, siis nad mõistvad meid paremini, kui ütleme, et Eesti on täiesti ilmalik maa, religioossus ja usk on privaatsfääris. Sel juhul ütlevad nad, et ahaa! teil on ju usuvabadus ja te peate arvetama meie usuliste ootuste ja eeldustega. Ja tekib konflikt. Konflikt ei teki sellest, et meie seadusandlus ei ole lähtunud kristlikust taustast, vaid et me ei ütle seda välja. Me ei sõnasta oma identiteeti. Ja see tähendabki, et me peaksime tulema kristlastena kapist välja. Meie koolisüsteemis ei ütle keegi, et see kõik, mis meil on, ongi euroopalik, kristlik eluviis. Me unustame seda öelda.
Edasi loe Postimehest.
