18.04 Leesi kogudus lasi annetuste eest teha uue kirikukella

 

„Loodame, et Leesi kiriku kellahelin hakkab kostma ka Juminda poolsaare tippu,” ütles Kuusalu ja Leesi koguduse õpetaja Jaanus Jalakas pühapäeval, kui uus kirikukell õnnistati.

EELK Leesi Katariina kogudus on saanud liikmetelt ja toetajatelt suuri annetusi, mis andis võimaluse tellida kirikule uus kell. Selle valmistamine ja paigaldamine koos elektriliste helistamisseadmetega maksab kokku 231 000 krooni, millest kella hind on 80 000 krooni.

Koguduse juhatuse esimees Karli Lambot tõdes, et veidi jääb veel kella eest tasumiseks annetustest puudu. Kõige suurema toetuse sai kogudus väliseestlaselt, kunagise kohaliku piiritusekuninga tütrelt – 100 000 krooni. Korraga on annetatud ka 12 000 krooni, 10 000 krooni. Kui hakati arutama, mida saadud raha eest teha, jõudis juhatus kokkuleppele, et kõige õigem valik oleks uus kell, sest kiriku teist kella, mis tehti 1880. aastal, on püütud parandada, kuid sel pole head kõla. Uue kella valmistamist vahendas OÜ Mäeväli Orelitöökoda, see valati märtsi alguses Saksamaal Vestfaalis Petit&Gebr.Edelbrock valukojas.

Õnnistamine

Kell jõudis Leesi kirikusse 30. märtsil. Õnnistamine oli pühapäeval, 8. aprillil 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel. Kella õnnistanud peapiiskop emeritus Kuno Pajula soovis, et see heliseks heledalt ning kaugele. EELK Kuusalu Maarja ja Leesi Katariina koguduse õpetaja Jaanus Jalakas lisas, et kellahelin peaks kostma üle Juminda poolsaare.

Leesi kirikutöötaja Leida Lillemäe lõi seejärel altari ette toodud kella kümme korda. Hiljem kommenteeris Kuno Pajula, ta on pidanud paljude kirikukellade puhul pettuma, et pole ilusat häält, kuid selle väikese kella kõla on eeskujulik.Jaanus Jalakas ütles, et uus kell tahetakse kirikutorni üles panna võimalikult kiiresti, loodetavasti on selle helinat kuulda kahe nädala pärast toimuval jumalateenistusel. Tänu sellele, et kellatorni kaks luu­ki hakkavad edaspidi elekt­riliselt avanema, peaks kellahelin kostma senisest pal­ju kaugemale.

Pärast jumalateenistust istuti Leesi rahvamajas kohvilauas, mille olid katnud Juminda poolsaare naised. Kohalolnud annetajaid ja abilisi tänati lilledega.Jaanus Jalakas märkis, et juhuslikult jõudis uus kell kirikusse sümboolsel päeval, just samal ajal tuli koguduse esimees Karli Lambot koos pereliikmetega oma ema Maria Lamboti hauale, et süüdata küünlad tema 100. sünniaastapäeva puhul. Maria Lambot ja tema õde Liisa Paadimeister olid selle kandi austatud naised, kohaliku seltsielu eestvedajad.

82 kilo ja 499 millimeetrit

Orelimeister Toomas Mäeväli pani enne jõule Leesi kiriku orelile uue mootori. Tema soovitaski asendada lõhki läinud ja parandada püütud kell uuega. Ta rääkis, et kuigi kogudus tellis 77 kilogrammi raskuse ja 500 millimeetrise läbimõõduga kella, on suurust veidi muu­detud. Et kell hakkaks koos 1775. aastal Juminda kabeli jaoks tehtud kellaga õigesti kõlama, sai see projekteeritud ning valatud 5 kil­o­grammi raskem ja millimeetri võrra väiksema läbimõõduga. Seega kaalub uus pronkskell 82 kilogrammi ning läbimõõt on 499 millimeetrit.

Kellale on kantud tekst: „Tänuks ja kiituseks jumalale. EELK Leesi Katariina kogudus.” Tagaküljel on aastanumber 2007 ning kellameistri vapp ja nimi – meficit (valanud – toim) Hans-Goeran Huesker.Leesi koguduse erisoov oli, et kella ülemine osa ehk friis oleks kaunistatud kaladega, kuna tegu on rannakirikuga.

„Valades on tähtis tähele panna, et kella kõla ei häiriks ja oleks meeldiv. Oluline on ka vaimne pool, kellategija peab olema usklik inimene,” sõnas Toomas Mäeväli. Ta jutustas, et samal ajal valati Saksamaal valukojas veel kaks kella, mis on viidud Läänemaale Rooslepa kabelisse. Nende pühitsemine tuleb augustis, kui osaleb ka Rootsi kuningakoja esindaja – Rootsi kuningas on aidanud Rooslepa kabelit taastada.

Laupäeva õhtuti kuulutab tööde lõppu

Leesi kiriku kaks kella hakkavad edaspidi helisema digitaalse juhtpuldi abil, seni tõmmati neid nööridest. Leida Lillemäe meenutas, et kellanöörid pandi ligi kolmkümmend aastat tagasi, kui koguduse esimees oli Ida Pirk. Enne seda pidi kellalöömiseks minema üles kirikutorni.

Uus süsteem võimaldab kellade helisemist programmeerida nii, et inimene ei pea käima iga kord nupule vajutamas. Tänu magnethaamrile on matuste ajal kellakõla tuhmim – pidulikust kellahelinast tunduvalt erinev.

Ka on kavas panna Leesi kirikukellad lööma igal laupäeval kell 18, et kuulutada üle poolsaare töötegemise lõppu ja puhkeaja algust.Jaanus Jalakas tõdes, et ka naaberkirikutes Kuusalus ja Loksal tuleks kellasid uuendada. Kuusallu oleks vaja kaht uut kella, Loksale piisaks ühest. Kuid selleks on vaja rahalist võimsust, mida kogudustel praegu pole.

Uus lipuvarras ja lipp

Esimese ülestõusmispüha jumalateenistusel õnnistas peapiiskop emeritus Kuno Pajula ka Leesi kiriku lipu. Kiriku kõrvale on nüüd püstitatud lipuvarras. Pühade ajal tõmmatakse vardasse suur trikoloor, argipäevadel lehvib seal sinimustvalge viirg. Ta soovis, et lipp kutsuks ümbruskonna rahvast üles ustavusele ja kodumaa armastusele. Ka Jaanus Jalakas hindas lipumasti valmissaamist: „Sinimust-valge lipp hakkab siinsetele inimestele paistma, et oleme vaba rahvas vabal maal.”

Möödunud laupäeval pandi lipuvarras püsti ka Loksa Maarja kiriku ees asuva okupatsiooniohvrite mälestussamba kõrvale. Millal õnnistatakse Loksa koguduse lipp, on veel täpsustamisel.

Sõnumitooja, 11. aprillil 2007