155 aastat Villem Reimani sünnist

„Meie ainsaks, aga äravõitmata läbiaitajaks praegustest kitsikustest ja tuleviku ähvardustest jääb selge arusaamine, mis meie rahva rahule tarvis läheb; visa kultuuratöö, mis ühegi raskuse all ei lämbu; elav ühistunne, kus nõrgad nõrku toetavad ja endid vastamisi tugevaks teevad; tuline isetegevus, mis alati platsi astub, kus riiklik korraldus ja maa omavalitsus meid rappa jätab. Siis tohime põhjusega loota, et kord jälle lahedamaid aegu ja vabamaid päevi jõuame näha saada!“    „Mis meist saab?“ Tartu 2008, lk 364.

Need read kirjutas Villem Reiman üle saja aasta tagasi oma artiklis „Ajamärgid“. Ja ometi pole need oma aktuaalsust tänaseni minetanud. Pigem vastupidi! Eesti rahvusaate ühe julgema, kompromissituma ja innustavama kandja Villem Reimani panust tänasessegi päeva on raske üle hinnata. Seda, et kusagil metsa taga, kõrvalises paigas võivad juhtuda suured teod ja jätkusuutlikud sündmused, on õpetaja Reiman pea igas oma kirjutises rõhutanud ja kinnitanud.

Lähtepunktiks on tal olnud kristlik ilmavaade kõige üldinimlikumas ja kultuursemas mõttes. On ju tema põhiliselt välja töötanud eesti rahvakiriku idee, mida ehk tänaseni pole asjaosalised suutnud lõpuni hoomata. Samuti on ta ühistegevuse, kui sügavalt kogukondliku liikumise, algataja ja arendaja. Eesti oma ajaloo allikate kogumine, säilitamine ja sünteesimine ka täna arvestatavaks looks. Karskuse, kui rahva vaimse tervise ühe allika, kasvatamine ja viljelemine. Reiman oli Postimehe ajalehe, kui rahva enda vaimu- ja majanduselu edendaja, mis on maarahva algatus altpoolt üles. Igast külast ja alevist omad kaastöölised ja kirjasaatjad, et läbi koostöö kasvaks vaba riik ja vaba rahvas. Loetelu võiks jätkata veel ja veel.

Meil on au teada anda, et käesoleval nädala kolmapäeval, 9. märtsil algusega kell 12.00 toimub Kolga-Jaani kirikus, Villemi kodukoguduses mälestushetk, kus austame ja mälestame Eesti omariikluse, kiriku ja ühistegevuse mõtte taaselustajat. Asetame lilli ja süütame küünlad tema ausamba juures ja Kolga-Jaani vanal kalmistul.

Järgmisel päeval, 10. märtsil toimub Tartus, Gildi 1 Postimehe Tartu maja saalis samuti kell 12.00 VR kolleegiumi ettekandekoosolek, kus astuvad üles kolleegiumi esimees õp A.Tooming, ajakirjanik T.Kama; ajaloolased A.Andresen, T.Siilaberg ja M.Laar.

Et juba tuleva aasta 25. mail möödub Villem Reimani surmast 100 aastat, siis on oodatud iga lugeja mõte ja algatus, kuidas võiksime selle Eesti ajaloo suurmehe mälestust väärikalt jäädvustada ja pühitseda juba 2017. aasta algul.

Võisiku valla Odiste kooli kõnet alustas Reiman salmiga Iiobi raamatust: “Vaata, Issanda kartus, see on tarkus, ja kurjast ära lahkuda, see on mõistus!” (Ii 28:28)   Vt „Mis meist saab? lk 254.

EELK Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts

Vt ka siit.