Philippe Jourdan: see on viha, mitte usk

Pean tunnistama, et pole jõudnud isegi väga palju mõelda selle peale, mis on juhtunud (Postimees vestles Jourdaniga laupäeva õhtupoolikul – T. K.). Pigem olen proovinud Pariisis elavate lähedaste ja pereliikmetega ühendust võtta.

– On nendega kõik hästi?

Kõik on šokis, aga samas on ka teatud rahu südames. Mulle meeldib, et väga paljud inimesed üle maailma on levitanud lauset «Pray for Paris». See näitab, et on väga palju solidaarsust ja inimesed aitavad üksteist. Mina olen palvetanud nende eest, kes surid, nende perede eest, aga ka nende timukate, terroristide eest, kes on seda teinud.

See kõik peab meid panema mõtlema, et kasvatame noori, kelle süda on viha täis, kasvatame noori, kes ei leia teist teed. Peame tegema kõik, et inimestel oleks tugevamad põhimõtted. Nad ütlevad, et teevad seda religiooni pärast, aga tegelikult on see väga ebareligioosne.

– Mis nende terroristide südames toimub?

See, mis nende südames toimub, on viha. Nad võivad karjuda Allahu Akbar, aga pigem on tegemist puhta vihaga lääne vastu. Viha nende vastu, kel on rohkem, kui neile on antud. See ei ole religioon, see on viha. See peaks olema ka sõnum Prantsusmaale, et peaks olema rohkem solidaarsust, rohkem ühtsust. Ja eriti tähtis on, et solidaarsus pole suunatud kellegi vastu, vaid positiivne ühtsus.

Olin just nädal aega tagasi Pariisis. Linn oli väga ilus ja rahulik. Mul on väga raske uskuda, et pildid, mis uudistes avanevad, tulevad samast kohast, kus alles äsja olin. Paistab, et peame olema alati valvel. Me ei saa kunagi eeldada, et rahu on midagi iseenesestmõistetavat. Rahu nimel tuleb võidelda. Rahu ei tule, vaid seda peab ehitama. Igal juhul loodan, et sellele ei järgne veel rohkem viha.

Edasi loe Postimehest.