Miks peame end kaitsma oma riigi hariduspoliitika eest?

TARVO SIILABERG

Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015

Haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees Tartus seisab Eesti esimese haridusministri teoloog Peeter Põllu kuju. Möödunud sajandi alguses oli Peeter Põld aktiivne eestvõitleja Eesti haridusseltside liikumisele, mille eesmärk oli luua kodanikualgatuse korras koole, mis vastaksid toonaste eestlaste tõusnud rahvuslikule eneseteadvusele.

Kodanikualgatuslikke koole asutades tegutseti vaimus, mille iseloomustamiseks sobib Põllu sõbra ja mõttekaaslase Villem Reimani kirjutatu: „Meie ainsaks, aga äravõitmata läbiaitajaks praegustest kitsikustest ja tuleviku ähvardustest jääb selge arusaamine, mis meie rahva rahule tarvis läheb; visa kultuuratöö, mis ühegi raskuse all ei lämbu; elav ühistunne, kus nõrgad nõrku toetavad ja endid vastamisi tugevaks teevad; tuline isetegevus, mis alati platsi astub, kus riiklik korraldus ja maa omavalitsus meid rappa jätab.”

Tänapäeva Eestis peavad vabakondlike erakoolide kui haridusuuenduslike kodanikualgatuste eestvõitlejad end kaitsma oma riigi haridus- ja teadusministeeriumi meelevaldse ja tasalülitava poliitika eest. On sümboolne, et Peeter Põllu kuju seisab ministeeriumi hoone poole seljaga.

Haridus- ja teadusministeerium soovib muuta erakooliseadust moel, mis teeks alates 1. septembrist 2016 kohalike omavalitsuste jaoks erakoolidele tegevustoetuse maksmise vabatahtlikuks. Kohalikele omavalitsustele on põhiseaduse § 37 seadnud kohustuse teha haridus kättesaadavaks. Sama põhiseaduse paragrahv kinnitab, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Nõnda otsustabki üha enam lapsevanemaid vabakondliku erakooli kasuks, mille pidajad on MTÜ-d ja SA-d, mille on asutanud parema hariduse ja mõtestatuma kooli poole püüdlevad õpetajad ja lapsevanemad.

Edasi loe Õpetajate Lehest.