31.03 Õpi kuulama oma last

 

Liikumise “Kodukant Hiiumaa”, Kärdla ühisgümnaasiumi ja mitme Hiiumaa kirikukoguduse ning külaseltside ja Hiiumaa muuseumi koostöös käivitus möödunud sügisel projekt “Õpi kuulama oma last – õpi kuulama oma vanemaid!”, kirjutab Meie Maa.

Eesmärgiks kooli ja kogukonna koostöövõime süvendamine läbi õpilaste uurimuslike intervjuude koduküla, -kooli ja ka kirikukoguduse lähiajaloost. Lähteülesanded ja metoodikad koostatakse maaülikooli sotsioloogide Asser Murutari ja Argo Moori juhendamisel.

Projekt on alles loomisjärgus, kuid juba on selge, et vanemate ja laste huvi on ootamatult suur. On koostegemise, mitte igavate koolituste-kuulamiste ootus. Trendikas uus film “Klass” viitab noorte sotsialiseerumisraskustele, võõrandumisele kodust, koolist ja iseendast. See on probleem, mille ohud Eestis alles võrsumas. Loengute ja koolitustega võõrandumist ei ületa.

Tuleb toimetada elus eneses, teha projektinädalaid, reisiprojekte jpm. Ka kooli, kodu ja kogukonna ühisüritused linnupuuride ülesseadmisel, kiriku- ja kalmistupühade tähistamisel, külapäevade korraldamisel jne võiksid saada üleriigiliseks traditsiooniks. Tõestame eestlaste jätkusuutlikkust ja kodanikuuhkust – ühtekuuluvust. Austame tillukese rahvakillu suurt IME-t – omariikluse säilitamise imet.

Teooriast üksi ei piisa, siin vajame praktilisi tegusid – ootame kodanikualgatust kodust, kirikust, kogukonnalt. Öeldu ehk ongi kodanikuühiskonna arendamise ABC. Ja selle peab omandama koolis.
Ei kaitsetahe, isamaa-armastus, loovus teaduses ja kunstis, isegi eurooplase moraal ole pähetuubitavad. Ühisettevõtmistest Kaitseliidu, kiriku- ja külakogukondadega, vilistlaskogude ja ülikoolidega noor kodanik seevastu sotsialiseerub, ei võõrandu.

Laps kuulab, kui saab “kuulata” praktilise tegevuse kaudu; kuulab, kui pidevalt ei keelata-kamandata ega sõimata laiskuriks ja lolliks.
Kui kogukond ja isegi minister samuti õpivad kuulama, mis lapsel mureks või mida öelda oma aine- ja ajakava kohta, siis ehk saabub kord ka koolirõõm ja koolirahu. Saabuvad armastus ja hirm looduse ning iseenda tulevase elu ees. Seda nii õpilasele kui õpetajale. Või isegi nende kahe suuruse vahele, kahe kodanikuühiskonna kõige tähtsama figuuri vahele. Koostöö – kooli, kiriku, kodu ja kogukonna koostöö –, see on koolireformi igavikuline eesmärk.