Diakonitest kasvasid õpetajad
14.03.2007 | ek | Rubriik: Määratlemata
6. märtsil sooritatud pro ministerio lõpueksam avas 14 diakonile tee koguduse õpetajaks (preestriks).
Peapiiskopi otsusel antakse neile preestri ordinatsioon, konkreetselt koguduselt vastava kutse laekumisel «laulatatakse» nad selle koguduse täieõiguslikuks õpetajaks.
18 diakonist, kes läinud aasta augustis astusid konsistooriumi ette, et sooritada eksam pro venia concionandi ning alustada õppetööd pastoraalseminaris, jõudis edukalt lõpusirgele Jeesuse apostlite jagu: Margus Kirja, Ants Kivilo, Tarmo Linnas, Valdo Lust, Mait Mölder, Toomas Nigola, Jaak Pärnamägi, Enn Salveste, Urmo Saks, Hüllo-Kristjan Simson, Kristi Sääsk ja Tõnu Taremaa.
Terendub preestri amet
Lisaks neile tunnistas eksamikomisjon koosseisus peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, kantsler Mati Maanas, assessor Joel Luhamets ja seminari juhataja dr Ove Sander, et kirikuõpetaja ametiks on küpsed ka Tarvastu diakon Anna-Liisa Vaher (lõpetas pastoraalseminari 2006. a) ja Anna koguduse diakon Jaanus Klaas (lõpetas pastoraalseminari 2005. a).
Nüüd seisab ees ordineerimine preestri ametisse ning introduktsioon konkreetse koguduse täieõiguslikuks õpetajaks. Kahel esimesel, Toomas Nigolal ja Tõnu Taremaal, toimus ordinatsioon Piiskoplikus Toomkirikus juba läinud nädala reedel.
Kas seminari või diakonite rühm? Seda küsimust küsiti seminari juhataja Ove Sanderilt tihti, kui märtsi algul lõpetanud rühm eelmisel suvel alustas. «Ühelt poolt on tõesti tegu diakonite rühmaga, sest kõik selleaastased seminaristid on diakonid. Teisalt lähtub sellegi rühma õppetöö pastoraalseminari tavapärasest õppekorraldusest,» vastab Sander Eesti Kirikus (EK nr 37, 2006).
Tegemist oli erandliku rühmaga pastoraalseminari ajaloos. Õppetöö viidi läbi spetsiaalselt nende seminaristide vajadusi silmas pidades, arvestades nii õppijate soove kui ka nende pikaajalist kirikutöö kogemust.
Omandatud ka kõrgharidus
Et enamus seminari alustajatest ei omanud veel teoloogilist kõrgharidust, seisis neil ees poole suurem töökoormus: lisaks õpetajaameti kandidaadi õpingutele tuli lõpetada pooleliolevad õpingud kõrghariduse omandamisel.
Päev enne pro ministerio eksamit sooritasid Usuteaduse Instituudis bakalaureuseeksamid kõrghariduse saamise kinnituseks Kristi Sääsk, Mait Mölder, Enn Salveste, Margus Kirja, Kristjan Simson, Tõnu Taremaa, Valdo Lust ja Jaak Pärnamägi.
Teoloogiline kõrgharidus on nimelt pääsuks pro ministerio eksamile, eksam omakorda loob võimaluse õpetaja ordinatsiooniks meie kirikus.
Liina Raudvassar
Preester Auksmann tunneb end lihtsalt puudutatuna, et kirikurahvas ei taha preestreid, preesterdamist, veriseid ohvrinuge ega härgade ja kitsede verd, vaid tahab südameusku ja puhast evangeelset õpetust.
Preester Auksmann tunneb ennast puudutatuna sellest, et inimesed, kes on kutsutud elama armastuses ja südamepuhtuses, poevad pseudonüümide taha ja pilluvad solvanguid nende pihta, kellesse nad peaksid suhtuma kui õdedesse ja vendadesse.
Sellest on tõesti kahju ja ma palvetan, et Jumal vabastaks taolised inimesed nende kurjusest, isekusest ja argusest.
Üks asi veel: mis mind tõeliselt häirib, on see, kui keegi, kes ei julge oma nime öelda, kirjutab \”rahva\” (antud kontekstis \”kirikurahva\”) nimel.
Grupp seltsimehi, eks ole …
Armsad sõbrad, nõukogude aeg on lõppenud ja teilgi oleks aeg sellest välja tulla. Ja katsuge palun vabaks saada ka sellest alatusest, mida kurat teisse kas nõukogude võimu kaudu või muul viisil on süstinud.
Hr. Auksmann. Nõukogude aeg on küll möödas aga meisse jätnud oma jälje. Ka EELK on puudutatud selleaegsetest probleemidest. Kurat kiusas ka vaimulikke. Ka EELKs oli küllalt alatust. Ma ei lahmi niisama, tean mida räägin. Puutusin 90ndate algus kokku EELK siseeluga. EELK represseeris vaimulikke, kes ei nõustunud nõukogulike vaadetega. Arvan, et tead seda isegi.
nüüd peaks veel sisse viima mitrofornõi arhijerei tiitli, aga eriti teenekaid võiks hakata kusuma monsinjoredeks siis oleks veel uhkem.
Täiesti arusaamatud, seosetud ja asjasse mittepuutuvad kommentaarid. Palun jätke enda teada.
tema kommentaar kaasa arvatud.
olevad väljavalitud nähtavasti ei teagi, et tööd tegemas ja reservis on veel ametivendi, kes on kirikuvalitsuse poolt unustatud ja on saanud oma küsimustele vaid viisakaid, sisuliselt äraütlevaid vastuseid. Kes soovib südamest kirikut teenida, peab selle võimaluse ka saama, mitte almusena mõne asendusteenistuse või matusetalituse. :sigh
Eeskoja ja altari vahel
nutku preestrid, Issanda teenrid,
ja öelgu: Säästa, Issand,
oma rahvast,
ja ära anna oma pärisosa teotuseks,
paganaile pilgata! Jl 2:17
Kui preestrid, siis las nutavad ka!
Ma arvan, et üksteise üle irvitamine ja ametinimetuste kallal aasimine oleks küll viimane aeg lõpetada. Me vajame üksmeelt, armastust, palvet, usus kasvamist ja süvenemist. Soovin seda nii äsja ametisse pühitsetuile, selleks valmistujatele kui kõigile ametis olevatele vaimulikele.
Kellegi poolt tsiteeritud Joeli prohvetisõnad on asjakohased, aga mitte teistele näkku viskamiseks, vaid iseenda, oma jumalasuhte ja -teenistuse üle järelemõtlemiseks.
ma olen kes ma olen aga ma kuulutan Jumala sõna ja siin ma seisan ja teisiti ma ei saa
Kasvatage ometi kõik preestrifunktsioone täitvad diakonid kiiresti õpetajateks (preestriteks)!
Veri on paksem kui vesi, mis muud, ja kui seaemal on liiga palju põrssaid…
Eelnev kommentaar võib-olla selgitas, mispärast ka omade ringis on kibestumist ja sõnadega liialdamist. Keegi ei tohiks end tunda kõrvalejäetuna ja unustuses olevana.
Küll on hea, et leidub ikka vaimukaid irvhambaid.
To Sell:
Loodetavasti ei mõelnud Sa seda tõsiselt. Aga \”Arhimadriti\” \”saavutus\” – teha ühes lauses neli viga, on küll omaette saavutus.
Diakonitest peavadki saama preestrid ja preestritest praostid. Praostidest peavad saama piiskopid, neist omakorda peapiiskopid, neist omakorda kardinalid ja viimastest omakorda paavstid.