Lõoke lendas, rändur astus
07.05.2015 |
Tiiu Pikkur |
Rubriik: Online artiklid
Kulutules läbi suitsunud, kevadetuultes kuivatatud, töötundides läbi küpsenud, heidab noor orelimängija Viiu Elise Kuusemaa Käsu-Hansu mälestuskivile puhkama. Kõrkust, mida Põhjasõja-aegne Puhja köster, esimeseks eesti luuletajaks nimetatud Käsu-Hans oma nutulaulus kaasmaalastele ette heitis, ei saa selles 25. aprilli ennelõunas küll kellelegi Puhja kiriku juures süüks panna. Talgulised on andnud endast kõik.
Mainis ju püha Benedictuski, et töö ja palved käivad koos. Lisaks leheriisumisele tuli koristada-klaarida ka tuulutamiseks avatud ukse kaudu pühakotta sisse pääsenud raudkulli järelt. Kull elas kirikus kolm päeva, nokkis altarinikerdusi, kratsis küüntega Roman Toi „Orelimuusika“ nooti ning tuuseldas orelikapis, ajades häälest ära manuaali „Viola di Amour“. Kui ornitoloogiaühing oli juba valmis tulema võrkudega kaitsealust lindu päästma, lahkus tiivuline ise tuldud teed.
Meiegi, fotograaf Ingmar Muusikus, loodusturismi eriala tudeng Tõnn Püttsepp ning mina, läheme teele, saatjaks Puhja diakoni Tiit Kuusemaa palvesõnad: saatku teid linnud ja inglid ning – jõudke pärale. Eesmärgiks on kõndida külavaheteid pidi esimesel päeval Puhja kiriku juurest Nõo kiriku juurde ja teisel Nõost Kambjasse.
Edasi loe Tartu Postimehest.
