Tiit Salumäe: Mis toimus sügisel 1944?

Kas inimesel oli valikuvõimalusi sügisel 1944? Vastamaks sellele küsimusele püüame heita pilku, mis siis tegelikult toimus sügisel 1944 ja laiemalt XX sajandil.

Eeloleval nädalavahetusel tähistame suure põgenemise 70. aastapäeva. Jagan täiesti Hellar Grabbi mõttekäiku (Eesti Elu 30. III 2007). „Mulle on jäänud mulje, et Eestis ei mõisteta alati selle suure põgenemise olemust ja põhjusi. Näiteks on uue iseseisvusaja teatmeteostes, kaasa arvatud Eesti Entsüklopeedia, paljude sellel ajal lahkunute kohta sageli öeldud „siirdus Saksamaale”, „emigreerus Rootsi”, või koguni „asus Poola kaudu elama Saksamaale” või põgenesid sõja eest.”

Raimu Hanson kirjutas Postimehes, et Gailitite „pere oli sunnitud sõja jalust pagema Rootsi” (28.VII 2003). Selle terminoloogia kasutamine näitab semantilist segadust ja ajaloolis-poliitilist mõistmatust, mis pärineb nõukogude aja mõtte- ja keelepruugist. Saksamaale ei „siirdutud” – tegu ei olnud rahuliku ümberkolimisega. Rootsi ei „emigreerutud” – tegu polnud väljarändamisega. Ei põgenetud sõja eest ega sõja „jalust”. August Gailit ei lahkunud mootorpurjekaga „Triina” 20. septembril 1944 mitte „sõja jalust”, vaid põgenes saabuva Nõukogude okupatsioonivõimu eest, kellelt tal polnud midagi head oodata.

Edasi loe Lääne Elust.