Teadur: eestlased on kõige usuleigem ja paganlikum rahvas Euroopas

Eestlastest räägitakse viimasel ajal kui ühest usuleigemast rahvast, samas aga ka ühest paganlikumast rahvast Euroopas. Tänapäeva paganlus või maausk aga ei olegi eelkristliku muinasreligiooni „järeltulija“, vaid rahvapärimuse tõlgendus, selgub Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Tõnno Jonuksi uurimistööst.

Jonuks uurib seda, milline võis tegelikult olla eestlaste eelkristlik muinasusk ehk see, mida sageli ka paganluseks või maausuks nimetatakse. Tallinna ülikoolis täna algaval rahvusvahelisel sotsiaalantropoloogide konverentsil teeb ta sel teemal ka ettekande.

Hiljuti avaldatud üleeuroopalise küsitluse tulemuste kohaselt on eestlased ja teisena tšehhid kõige vähem religioossed inimesed Euroopas.

Selle kohta on viimasel ajal ilmunud mitu teadusartiklit, mis kõik näitavad, et asi pole mitte eestlaste väheses religioossuses vaid küsimuse esitamise viisis ja selles, kuidas Eesti inimesed mõistavad religiooni. Küsimuse esitamisest saadakse pigem aru, et küsitakse kristlikku kirikusse kuulumist.

Oma põhiuurimused on Jonuks teinud mitte kaasaegse maausu ja paganliku religiooni kohta vaid muinasaegse usu kohta. Püüdes sealjuures tugineda arheoloogilistele leidudele, mis sellest ajast pärinevad, mitte niivõrd rahvapärimusele.

Ühtlasi vaatab ta aga seda, milliseid argumente kasutatakse ja kuidas üldse põhjendatakse seda muinasusu otsimist tänapäevaste inimeste maailmapildis.

Edasi loe ERR Uudistest.