Alla veerandi läänlastest tunnistab kindlat religiooni

Läänemaal on 11 aastaga veidi vähenenud end luterlaseks nimetajate ning pisut tõusnud end õigeusklikuks nimetajate osakaal.

Statistikaamet avaldas nädala alul 2011. aasta rahvaloendusel kogutud andmed Eesti rahvastiku religioossuse kohta. Küsimus esitati vähemalt 15aastastele.

Kui 2000. aasta rahvaloendusel märkis end usklikuks 23,2, siis nüüd 22,5 protsenti läänlastest. Ühtegi usku ei pea omaks 63,5 protsenti läänlastest. Ülejäänud ei soovinud küsimusele vastata.

Enim on Läänemaal luterlasi, teiseks õigeusklikke, kolmandaks baptiste. Esindatud religioonidest on kõige vähem vanausulisi ja islamiusulisi.

Kui 2000. aastal olid Läänemaa elanikest 15,7 protsenti luterlased ja 4 protsenti õigeusklikud, siis nüüd on langenud luterlaste osakaal 13,4 (2773 inimest) protsendile ja tõusnud õigeusklike osakaal 5 protsendile (1052 inimest).

Eesti evangeelse luterliku kiriku Lääne praosti Tiit Salumäe sõnul ei saa neid numbreid usaldada, sest küsimus erines kahel rahvaloendusel ning vastamine polnud kohustuslik.

Edasi loe Lääne Elust.