Põrandavahetuse käigus saadi kiriku kohta olulist lisateavet

Seoses Lüganuse Johannese kiriku pehkinud puitpõranda osalise vahetusega toimusid oktoobris ka arheoloogilised uuringud, mis andsid uut teavet pühakoja ajaloo ja arhitektuuri kohta. 

Arheoloog Villu Kadaka sõnul süvendati uue põranda tugipostid vaid mõnekümne senimeetri võrra täitelisse rusupinnasesse.

Kadunud võlvid

Kaevati mõned madalad surfid eesmärgiga selgitada välja ruumide algne põrandatase. Kui kooriruumis (altariosas ) ja käärkambris on põrand ilmselt paiknenud ligikaudu samal kõrgusel kui praegu, siis pikihoones on see arvatavasti olnud üle poole meetri sügavamal. Umbes 65 sentimeetri sügavuselt leiti vastav vundamendiaste.

Kõrgemal lasub paks lammutusrusu, mille ülaosa on tekkinud alles 1941. aastal toimunud põlengujärgse taastamistöö käigus. Kuna ajalooline põrand on olnud sügavamal, siis leiti põranda alt vaid mõned üksikud ajaloolised mündid.

Kooriruumis paljandusid mitme umbes 17.-18. sajandil rajatud hauakambri müürid. Osaliselt tühjendati koori keskteljel paiknev 170×210 sentimeetri suurune paekividest lubiseguga laotud hauakamber. Kooriruumi vundamentide puhastamisel sai kinnitust senine teadmine, et kooriruum  on sekundaarselt püstitatud varasema pikihoone vastu. Välisküljel pikihoone seinte vastas avastati mättakihi eemaldamise järel seitsme kontraforsi ehk tugipiilari vundamendid.

Edasi loe ajalehest Põhjarannik.