Taizé

Prantsusmaal Lõuna-Burgundias asub Taizé linnake ning peaaegu kõik sealsed hooned kuuluvad Taizé kloostri kogukonnale – oikumeenilisele vennaskonnale, mille asutajaks oli vend Roger. Rajades Taizé vennaskonna, püüdis vend Roger leida teid, kuidas parandada lahkhelisid kristlaste vahel, ja kristlasi lepitades ületada teatud vastuolusid inimkonnas.

1940. aasta augustis, mil II maailmasõda oli muutnud surma ja hävingu igapäevaseks reaalsuseks, tuli vend Roger 25-aastasena Prantsusmaale Taizé külla ja asus looma ühendust, kus lepitus, halastus ja armastus leiaksid koha tegelikus elus. Vend Roger alustas sellega, et pakkus varjupaika sõjapõgenikele, eelkõige orvuks jäänud lastele ja juutidele.

Järgnevatel aastatel liitusid temaga järk-järgult teised vennad. 1949. aastal andsid nad eluaegse tõotuse – ühine elu, tsölibaat ja äärmine lihtsus elus. Esimestena saabunud vennad olid erineva protestantliku taustaga, hiljem liitusid katoliku vennad ning tänapäeval kuulub ühendusse üle saja venna kahekümne viielt maalt ja igalt mandrilt. Vennad on pühendanud kogu oma elu kõige materiaalse ja vaimse jagamisele, tsölibaadile ja väga suurele lihtsusele. Taizé vennad teenivad elatist oma tööga, nad ei võta vastu annetusi ning kui keegi pärib midagi oma perekonnalt, siis jagab vennaskond selle väga vaestele. Igapäevase elu keskmeks on ühispalvused kolm korda päevas.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.