Väärtuste kriis meis ja meie ümber

Möödunud pühapäeval peeti Jõgeva kirikus 1. nelipüha ja linnapäevade lõpetamise jumalateenistus, kus jutlustas Jõgeva teoloogiharidusega aselinnapea MIHKEL KÜBAR. 

Kristlastena on meil täna põhjust rõõmustada, sest tänane päev on sünnipäevaks läbi kristliku kiriku ka meie kogudusel. Sündidest ja sünnipäevadest kõneldes on inimesed enamasti meelestatud rõõmsalt, lootusrikkalt, meeled suunatud millegi uue ootusele, nõnda nagu need Jeesusest omapäi jäänud jüngrid, kes tol päeval said puudutatud Jumala vaimust ning leidsid uue jõu minna edasi ja Jumala sõna kuulutada. Kuid kuidas me peaksime inimestena, kristlastena vaatama sellel kiriku sündimise päeval sellele elule, mis meie maises ilmas meid igapäevaselt ümbritseb. 

Elamise oskus või oskus elada?

Pealtnäha justkui üks ja seesama tähendus, kuid kui püüda kahte sõnakombinatsiooni veidi lahti mõtestada, siis kas selles kahe sõna ümberpaigutamises ei seisne teataval paradoksaalsel kombel meie ühiskonna hädad? Inimestena oleme harjunud, et peab oskama elada. Sedaviisi kõneldes peetakse peaasjalikult silmas materiaalse jõukuse suurust. Sellel, kellel tundub see olevat justkui suur, see oskab elada. Viisi ja meetodeid, kuidas see saadud, peetakse selle juures väheoluliseks. Kas eesmärk pühitseb alati abinõu?

Edasi loe Vooremaast.