Anti Toplaan ja Veiko Vihuri – Kas kirik vajab uuendamist?

Eelmisel nädalal avaldasime Saarte Hääles "Humanistliku kristluse manifesti", mille koostajad loodavad, et see algatab üldrahvaliku diskussiooni kiriku tänapäevaseks, demokraatlikumaks ja avatumaks muutmiseks. Küsisime manifesti kohta kirikuõpetajate arvamust.

Anti Toplaan
Laurentiuse koguduse õpetaja

Enne kui astuda arutlusse manifesti sisu üle, peab küsima, kas tegu on kiriku liikmete sooviga uuendada oma kogudusi või ühiskondlikult aktiivsete kodanikega, kes soovivad kiriku muutumist vastavalt ühiskonnas toimuvatele arengutele?

Juhul kui tegu on esimese võimalusega, siis miks peaks keegi oma võimalike pereprobleemide lahendamiseks pöörduma avalikkuse või naabrite poole? Kui kaaluda pöördumist avalikkuse ees, peaks eeldama, et kõik võimalused sisemiseks dialoogiks on ammendatud.

Kui vaatame ajalugu, siis on vähemalt Eesti saarte vaimulik elu olnud oluliselt uuendusmeelsem kui ülejäänud Eesti piirkondades ja see suundumus ei ole tänagi katkenud.

Pöördumise kommentaatorite ja toetusallkirjade andjate hulgas hakkab silma rida isikuid, kelle koguduslik kuuluvus on kas nõrk või puudub üldse. Kirikut ja kirikuid ei saa muuta väljastpoolt, vaid üksnes nende seest, kasutades selleks seadusega antud võimalusi. Igal suuremal konfessioonil on ka oma häälekandjad, nagu EELK-l on ajaleht Eesti Kirik, mille eilses numbris käis nimetatud avalduse üle elav arutelu.

Edasi loe ajalehest Saarte Hääl.