Kas sa usud võitu?
24.04.2011 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidMäletan oma noorusest kodanlike igandite likvideerimise kampaaniaid. Üks neist oli katse kalendris "pühapäev" asendada "puhkepäevaga".
Partei ja valitsus tahtnuks voskresenje asemele võhodnoi denj. Ei tulnud välja.
Vene keel on kristlusest läbi imbunud. Üks sõber jutustas armeeteenistuse ajast, et neil oli selline komandör, kes ei lubanud tänada spasibo (< spasi Bog – päästa, Jumal). Eesti keeles on muistne "aituma" (< aita, Jumal) sujuvalt asendunud lastekeelest pärit aitähiga. Aga vene keeles on alternatiiv blagodarju niisama kiriklik (blagodat – õnnistus, taevane arm jne). Endiselt on populaarsed naisenimed Vera, Nadežda ja Ljubov, mis kehastavad kolme kristlikku voorust. Seda laadi näiteid võiks tuua palju.
Pühapäeva nimetus voskresenje (< voskresenije – ülestõusmine) tuletab igal nädalal meelde Kristuse ülestõusmist. Ajalooliselt ongi nii, et juba esimese sajandi keskel hakati juutide hingamispäevale ehk sabatile (> vn subbota) järgnevat päeva pühitsema ülestõusmispühana. Kirikuaasta kujunes välja hulga hiljem.
Igakevadine Kristuse ülestõusmispüha, kristlaste suurim püha, on sügava rõõmu päev. Kui teenisin Saaremaal kogudusi, kus muist pereliikmeid kuulus ortodoksi kirikusse, tuli mul õppida, kuidas häid pühi soovida. Kui öeldakse: "Kristus on üles tõusnud!", siis ei sobi kohmata vastuseks "Ahah", vaid ristiinimene kostab: "Jah, Ta on tõesti üles tõusnud!" (< vn voistinno voskres). Rõõm Kristuse võidust surma üle on nii suur, et ei mahu kirikuseinte vahele ja liturgilised vormelid ulatuvad argiellu.
Tükike taevast
Kui kirjeldasin siin õigeusku, siis selle pärast, et seal on säilinud mõndagi, mis lääne kirikutes on aja jooksul luitunud. Märtrite kirikust sai riigi-, siis rahvakirik. Praegune sotsiaalkirik tundub sekulaarsele ühiskonnale talutavaim. Aga kas sellist dubleerimist on ikka vaja? Postkristlikus hea-oluriigis on hariduse andmine, hädaliste aitamine jms riigi õlul. Võiks öelda: kristlus on oma sotsiaalse ülesande kodanikuühiskonna kasvatamisel täitnud, hoolivus ja sallivus on saanud normiks. Kiriku kohustus on olla abiks Jumalaga kohtumisel.
Edasi loe Eesti Päevalehest.