9.04 Heino Nurk leiab, et Valgas on nauditav elukeskkond

 

Kolmapäeva pärastlõunal, suurte pühade eel andis intervjuu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Heino Nurk. Ta on Valgas koguduse õpetajana töötanud kolm kuud.

Käes on suured pühad. Rääkige nende tähtsusest ja tähistamisest.

«Ülestõusmis-, kevad-, lihavõtte-, muna- ja jänkudepühad – heal lapsel mitu nime. Käes on ristiusu kõige suuremad ja vanemad pühad. On mitu püha, seepärast ongi õigem öelda pühad. On suur neljapäev, mil Jeesus pidas viimset õhtusöömaaega oma jüngritega enne kinnivõtmist. Suurel reedel löödi Jeesus risti, võeti maha ja pandi hauda. Vanaema ütles, et suur reede on selline päev, mil rohi ka ei kasva. Seejärel tuleb vaikne laupäev. Kolmandal päeval, ehk pühapäeval, leiti Jeesuse haud tühjana. Pühapäev on esimene ja esmaspäev teine ülestõusmispüha.

Eestis ei ole kirikulisi palju rohkem kui tavalisel pühapäeval, kuid paljudes maades on sel ajal kirikutes rahvast sama palju kui jõuluajal või veelgi enam.»

Kas see tähendab, et peaksime puhkama?

«Mina kui õpetaja arvan, et kõikidel on igal pühapäeval, st üks kord nädalas võimalik puhata. Puhkamise vajalikkusest räägivad ka arstid ja psühholoogid. Paljud probleemid algavadki sellest, et ei puhata.»

Olite kümme aastat USAs, kas kahetsete, et sealt ära tulite?

«Otsustamine oli raske. Nüüd ei ole küll kordagi kahetsenud, et tulin. Tööpõld on lai. Tegevusel on mõte, töötan oma rahvale. See, mida teen, ei ole „ilma kütmine". Kodu on magus sõna. Arvasin, et mul on siin ainult üks tuttav inimene, endine kirikuõpetaja, kuid mul on siin isegi klassiõdesid ja koolivendi.»

Olete saanud Valgas töötada kolm kuud, kas kogudus on nüüd tuttav?

«Kogudusega olen veel vähe tutvuda saanud. Tean peamiselt neid, kes käivad kirikus ja kantseleis. Koguduse liikmeid on üle tuhande, pühapäeviti käib alla saja inimese kirikus. Seega tean umbes kümmet protsenti koguduse liikmetest, seda on vähe.»

Milline mulje on teile jäänud Valga linnast?

«See on väga suure seni kasutamata potentsiaaliga linn. Tunnuslause «1 linn, 2 riiki» on tabav. Lisaksin, et Valga on midagi enamat kui üks Eesti linn. Valga on huvitav ja väga ilus. Siin on palju, mida tuleb välja puhastada ja edasi arendada. Siin on nauditav elukeskkond.»

Mis probleemid teid ees ootavad?

«Alustada tuleb kiriku remondist. Elektrisüsteem on avariiohtlik. Karniisist kukuvad alla kivid. Just tulin linnavalitsusest ja seal arutasime, kas tõmmata kirikule politseilint ümber või proovida midagi muud teha. Otsustasime, et lööme murdunud kivid maha, korjame murult tükid kokku, pole vähemalt kellelegi ohtlik.

Niisugune asi võtab une ära, kui tead, et elektrijuhtmestik on tuleohtlik, katus jookseb läbi ja vesi valgub juhtmete peale.

Juhatusega tegeleme nende probleemidega päevast päeva. Elektrisüsteemi vahetamine läheb maksma üle poole miljoni. Tegemist on muinsuskaitseobjektiga ja seepärast on esmalt vaja eritingimused tellida. Ka tuleohtliku elektrisüsteemi projekteerimise ja väljavahetamise jaoks on vaja eritingimusi. Need maksavad aga omakorda vähemalt 70 000 krooni.»

Kuidas saate kiriku remondiks raha?

«Plaane on palju. Esimest korda on Valga Jaani kirik «Teeliste kiriku» teatmikus ja veebilehel. Kirik on avatud 1. juunist 31. augustini. Kirik pole veel korras, kuid pole põhjust ka peidus olla.

Võimalik on teha sihtotstarbelisi annetusi. Kui inimene ei taha annetada koguduse tegevuseks, võib ta seda teha kirikuhoone remondiks. Suvel, kui kirik on avatud, paneme välja eraldi annetuskastid. Annetada võib juba nüüd, koguduse kantseleis saab iga annetaja kviitungi ja tema annetus kantakse tema soovi kohasele kontole. Riigilt taotleme raha muinsuskaitseameti kaudu. Palume raha linnalt ja ettevõtjatelt.

Esimene toetaja on juba olemas.»

Kes kiriku restaureerimist rahaliselt toetab?

«Ülestõusmispühade ajal peaks müüki tulema esimesed Valga kiriku sisevaatega postkaardid. Altaripiltidega postkaartide trükkimist toetas Peeter Toots osaühingust Vaier P.T. Saadud 1000 krooni eest on trükitud 200 kaarti. Kaardi tagaküljel on annetaja nimi. Postkaart on mälestus, mida ostja saab endale jätta või sõpradele saata. Kokku tahame trükkida paarkümmend kirikuvaadet ja nende trükkimisekski otsime sponsoreid. Kaartide müügist saadav tulu läheb kiriku restaureerimiseks.

Ajal, mil kirik on teelistele avatud, korraldame ka kristliku kirjanduse müügi. Juuni algusest augusti lõpuni on planeeritud kaksteist kirikukontserti.»

Olete diakooniamaja remondiga alustanud, mis seal olema hakkab?

«Tahan, et seda Laia tänava maja hakataks kutsuma koguduse majaks. Olen esimene õpetaja, kes peale maja kirikult ära võtmist siia jälle elama asus. Siin on kiriku kantselei, peame kooriproove ja vahel ka jumalateenistusi. Alumisel korrusel oleme remonti alustanud. Edaspidigi jääb siia linnarahva toitlustamine – söömas käib iga päev keskmiselt 40 inimest, kellele linn maksab toitlustamise eest. Koolivaheaegadel käib lisaks veel 35–50 last vähekindlustatud peredest.

Oleme alustanud koostööd tööturuametiga. Meil on praegu seitse inimest tööl, osa praktilisel väljaõppel, osa tutvub tööharjumusega. Kindlasti jätkame koostööd töötute aktiviseerimiskeskusega.

Laste pühapäevakooli meil praegu ei ole, kuid suvel tahame pakkuda lisaks söögile lastele ka tegevust. Neid tulevad juhendama religioonipedagoogika magistrandid kogenud ja koolitatud kiriku noortejuhtide juhendamisel.»

Kuidas saab astuda koguduse liikmeks?

«Kiriku liikmeks saadakse ristimise läbi. Iga lapsena ristitud inimene peaks 21. sünnipäevaks ka leeris käinud olema. Leeriõpetuse vorme on palju, need on paindlikud vastavalt tulijate vajadustele ning võimalustele. Leeri saab minna igas vanuses. Õpitakse usu põhitõdesid. Leeris käimisel on varem olnud ka ajalooline tähtsus rahva kirjaoskuse arenemisel.

Leeris käinul tekivad koguduses mitmed õigused, näiteks valida koguduse juhtkonda ja seeläbi ka õpetajat.»

Valgamaalane, 7. aprillil 2007