8.05 Puukoi on söönud Laurentiuse kiriku lae varisemisohtlikuks

Laurentiuse kiriku lae renoveerimistööde käigus selgus, et laelaudist hoidnud okaspuidust tugikaared on sedavõrd kahjustunud, et suur osa neist tuleb välja vahetada.

Foto: Meie Maa

Restaureerimistööde eesmärk oli esialgu vaid lagede krohvimine. “Aga kui krohvi ja vana laudist hakati lahti võtma, selgus, et töödega tuleb minna märksa sügavamale. Laudis ei kinnitugi enam millegi külge, sest konstruktiivsed detailid on sedavõrd kahjustunud,” rääkis kunstiajaloolane, restaureerimisfirma OÜ Rändmeister esindaja Juhan Kilumets.

Osaliselt kahjustunud kandetoed jäetakse alles, kui nende kandevõime on veel säilinud. Kahjustused on nii laekandjates kui räästa tsoonis. Kõige alumine tasapind, millele lae- ja katusekonstruktsioon toetub, on samuti proteesitud. Asendatud on pikad müürlatid ja kammitsad.

 

Osa katusetöid jäi tegemata

Kilumetsa sõnul oleksid räästatööd pidanud olema tehtud juba 2001. aastal toimunud katusetööde käigus. Räästas on ju katuse osa. “Tervet hulka töid oleks pidanud tegema siis, kui katus oli maas. Katsu sa nüüd sealt tunnelist midagi kätte saada. Seda tuleb ikka käsitsi teha, iga pulk on erinev. Ajakulu on väga suur,” ütles Kilumets.

EELK Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane sõnul keskendus tookord kogu tähelepanu müüride konserveerimisele, et katus üldse peal seisaks. “Tehti lisaprojekteerimine. Valitsus eraldas lisaraha ja siis jätkati katusetööga.” Kuna siis pääsesid kirikusse vesi ja tolm, on kogu sisustus tänini rikutud. Probleemiks on ka see, et raha on antud vaid näpuotsaga.

Katus läheb laeks sujuvalt üle, nii et piiri nende vahele on raske tõmmata. Kui katuse ja lae kandekonstruktsioon saab remonditud, tuleb lae laudis täielikult asendada. Viimase tööna lagi krohvitakse.

Töö kujuneb märksa pikemaajaliseks, kui algselt planeeritud. Esialgne töötsoon on pool lage. “Edasisest ei julge veel kõnelda. Hea, kui pool laest jõutaks valmis maikuu lõpuks, aga seda on raske uskuda,” arvas Kilumets.
Valmimistärminit ei ole paika pandud. Varasemad projektid enam ei kõlba, seega tuli kogu töö uuesti projekteerida.

 

Koitõrje on oluline

Uued puitkonstruktsioonid, mis on paigaldatud proteesimise teel, töödeldakse koitõrjevahendiga. Puidumardikate poolt nahkapistetud kohti on näha ka alles jäetud tugikonstruktsioonides. Kõige tõhusam vahend puukoi hävitamiseks oleks gaasitamine, kusjuures terve ehitis tuleks kilesse pakkida. Ent nii äärmuslikku meetodit restaureerijad siiski kasutama ei hakka. Piirdutakse lokaalsete meetoditega, mis aga pole 100-protsendilise garantiiga. Puidumardikas jääb riskifaktoriks ka edaspidi. Osaliselt on läbijooksnud katus põhjustanud puidus ka mädanikkahjustusi.

Toplaane sõnul on hea märk, et Laurentiuse kirikuga tegelevad praegu kaks paremat restauraatorit – Tõnu Parmakson ja Juhan Kilumets.

Oreliremondi lõppemine surub majaremontijaid tagant
“Kirik on kõige paremates kätes ja meeskond on kõige asjatundlikum. Küsimus ei ole ajas, vaid pigem selles, kui hästi tehakse. Koguduse ja linnarahva jaoks tekib muidugi probleem selles osas, et mingil ajal, kui töid jätkatakse, tuleb kirik kinni panna.”

See, millal järgmine tööde etapp algab, pole veel selge. Tegijail ootavad järjekorras teised tööd.

Toplaane sõnul võib loota kindlamat rahastamist järgmise aasta algul. “Kuressaare linn on astunud väga jõulisi samme, et see kirik valmis saaks. Koostöö linna ja riigiga on hea,” lausus Toplaan. Ainus ebakõla nende tööde juures võib tekkida siis, kui Kuressaare ainus orel saab valmis varem kui kogu kirik. “Kui see valmib järgmise aasta lõpuks, kuhu me selle siis paneme? Küsimus on selles, kas omavalitsus ja riik suudavad nii palju toetada, et järgmisel aastal rääkida kiriku suurest remondist,” sõnas Toplaan.

Meie Maa, 7. mail 2007