7.12 Õigeusklikud kurdavad luterlaste eelistamist

Riik eelistab kirikute renoveerimiseks raha jagades luteri kirikut, kuigi eestikeelse õigeusukiriku pühakojad lagunevad kiirelt, muretses siinsete õigeusklike juht.
Viimase nelja aasta jooksul on riik pühakodade remondiks andnud Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK)

43 miljonit krooni ja kõigile teistele Eesti kirikutele kaheksa miljonit, millest kuus sai endale peamiselt Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK), teatas peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas peamiselt eestikeelseid õigeusklikke ühendava EAÕK juht metropoliit Stefanus.

Jagavad ülejääki

Järgmisel aastal on sama programmi raames eraldatud kirikute remondiks 70 miljonit, millest 40 on kultuuriministeerium juba luteri kirikutele ära jaganud ja ülejäänud raha ei saa ülejäänud konfessioonid endale, vaid peavad ka seda omakorda luteri kirikutega jagama hakkama, oli Stefanus nördinud.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu parandas Stefanust, öeldes, et tegelikult antigi Eesti pühakodadele mõeldud programmile vaid 28 miljonit ja ülejäänud raha jagas riigikogu otse kirikute taastamise projektidele. Kõik kultuuriministeeriumi erirahastamise saanud kirikud kuuluvad EELK alla.

Remondiraha

Uustalu sõnul on pühakodade taastamise programmi juhtnõukogu eelistanud aidata pühakodades pooleli olev remont lõpetada, ent kuna EAÕK kirikute hulgas oli selliseid objekte vähe, siis ongi õigeusklike pühakojad saanud teistest vähem raha.

Stefanus lisas aga, et aastatel 1992–2003 sai EELK muinsuskaitseametilt 103 miljonit ning EAÕK 4,8 miljonit. Selle aasta lisaeelarvega anti luterlastele samuti 27,8 ja õigeusklikele 1,2 miljonit.

«Lubage, härra peaminister, meelde tuletada ühte asja: kui Eestis on üks kirik, kes kannatas kommunistliku reþiimi all kõige enam, siis see on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik,» lisas Stefanus.

Postimees, 7. detsembril 2007