7.07. Suvi on leeripühade aeg

Esimesed selleaastased leerilapsed Kuressaare Laurentiuse koguduses said leeriõnnistuse 27. mail ja juba kahe nädala pärast, 10. juunil oli kirikus kuldleeripühal taas rõõm kohtuda neil, kel leeriajast möödunud 50 aastat. Juba on koguduses alustanud tööd ka uus leerikursus.

Kristlikus maailmas peetakse leeri üheks kõige tähtsamaks ja pidulikumaks sündmuseks inimese elus. Näiteks naabermaal Soomes käib leeris ligi 100% elanikkonnast. Leeriga loetakse inimene vaimselt täiskasvanuks: ta tunnistab avalikult omaks ristiusu eetilised ja maailmavaatelised põhimõtted ning kohustub nende järgi elama. See annab ühiskonnale aluse inimest usaldada. Konfirmeeritu ise saab selge lähtepunkti oma suhetes Jumala ja inimestega. Leeri peamiseks osaks on konfirmatsioon (leeriõnnistamine).

Mida leer tähendab ja mida seal õpitakse?

Konfirmatsiooniga võetakse lapsena ristitu täieõiguslikuks kiriku liikmeks. Kui täiskasvanu ei ole veel ristitud, ristitakse ta koos konfirmatsiooniga. Sõna confirmare (lad k) tähendab kinnitama. Vastavas talituses kinnitab konfirmeeritav, et ta tunnistab omaks kristliku usutunnistuse. Vaimulik, kontrollinud inimese usulisi teadmisi, kinnitab omakorda tema kuulumise kiriku liikmeskonda. „Sest südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse päästeks,” ütleb Piibel (Rm 10:10).
Konfirmatsioon eeldab õpetust (leer = sks lehren – õpetama). See tuleneb Jeesuse antud misjonikäsust: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen käskinud“ (Mt 28:19, 20).
Leeriõpetus peab hõlmama vähemalt katekismuse viit peatükki (s.o kümme käsku, usutunnistus, Meie Isa palve, seletus ristimise ja armulaua kohta), piiblilugusid (eriti Jeesuse elu), jumalateenistuse korda, tähtsamaid kirikulaule ja kiriku korraldust. Leerikursust antakse reeglina leerikursustel. Erandkorras, kokkuleppel vaimulikuga võib leeriõpetuse omandada iseseisvalt, vastava kirjanduse abil.

Mida leer annab?

Konfirmatsioonis saab ristitu täieliku usuosaduse kiriku kui Kristuse Ihuga ning seeläbi ka Püha Vaimu ande, et olla sõna ja teoga Kristuse tunnistaja. Konfirmatsiooniga antakse kiriku liikmele nii vaimulikud kui organisatsioonilised õigused ja kohustused. Nendeks on:
• õigus osa saada pihist ja armulauast
• õigus ja kohustus oma abielu laulatada
• õigus ja kohustus oma lapsed ristida
• õigus olla ristivanemaks teiste laste ristimisel
• kohustus kord aastas tasuda koguduse liikmemaks
• õigus valida ja olla valitud kiriku organitesse
• õigus saada kristlikku matust
• tõotus koos võidutseva kirikuga saada osa igavesest elust.
Konfirmatsiooni kaudu saab inimene suure õiguse ja vastutuse, tuge ja jõudu kristlikuks eluks leiab ta aga koguduses aktiivselt osaledes.
Leeri ja konfirmatsiooni soovituslik õige aeg on 15.–21. eluaasta vahel. Vanuselist ülempiiri aga ei ole, nii et selle sooviga võib alati tulla väljakuulutatud leerikursusele või koguduse õpetaja jutule.
Katrin Keso-Vares

Kuressaare Laurentiuse koguduses said 27. mail leeriõnnistuse:
Tiina Ringvee
Timo Nõukas
Kristel Kuusk
Margus Männik
Karel Tuulik
Hanna Kivilo
Stella Kivilo
Ott Kiil
Hendrik Koppel
Getter Viin
Maria Sepman
Anna-Rebeca Lall
Karolin Mändmaa
Dagmar Täht
Priit Truu
Ainer Tiitson.

Kuldleeripühal 10. juunil kinnitasid oma leeritõotust:
Maimo Tänava
Saima Tänav
Salme Niitmets
Helju Mänd
Ülo Roos
Linda Aadussoo
Villem Püüding
Naima Õunpuu
Heimar Sannik
Aasa Lomp
Saima Estra
Vaina-Miralda Matt
Vello-Valdur Ristain
Ragnar Sepp
Juta Tuul.

Meie Maa, 5. juulil, 2007