5.04 Igas inimhinges asub ootus

 

Kallid lehelugejad! Lubage mul teid ülestõusmispühadel tervitada nende aluseks olnud sündmuste kirjeldamisega evangelist Matteuse poolt. Ta kirjutab nii:

„Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommik, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud. Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud!”

„Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommik, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud. Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud!”

Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele. Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.”” (Mt 28,1-10)

Ajaloos on alati olnud sündmusi, mille üle on palju vaieldud ja vaieldakse edaspidigi. Tavaliselt püütakse leida mingi lahendus või välja pakkuda „oma tõde” sellest, mis ikkagi toimus. Kuid aeg-ajalt tuleb kahjuks tunnistada, et mõne sündmuse kohta lihtsalt pole piisavalt andmeid ja me ei saa selle kohta mingeid hinnanguid anda.

Tavaliselt püütakse siis otsimiste ja vaidluste kaudu leida lahendus, mis lõpetaks vähemalt vaidlused.

Jeesuse elu ja tema ülestõusmine on samamoodi olnud palju vaieldud teema, mis ilmselt jääbki sellesinase maailma-ajastu lõpuni nii usu- kui vaidlusküsimuseks. Kuigi praeguseks on selge, et ajaloos on tõesti elanud ja tegutsenud Jeesuse nimeline isik ning selle tõestuseks on olemas nii kristlikke kui ka mitte kristlikke allikaid, eitavad ometi väga paljud Jeesuse ülestõusmist surnuist. Aga samas – kui eitajaid ei oleks, oleks ju kogu maailm usklik.

Ilmselt polegi selles midagi halba, et kristlikku kuulutust iialgi teaduslike meetmetega tõestada ega ümber lükata ei saa, sest see ongi Looja soov, et usk jääks eelkõige usalduseks Jumala vastu. Ajaloos on ju küllalt näiteid, kuidas iga katse panna usk inimese mõistusest sõltuma on juba ette määratud läbikukkumisele.

Milline tähendus on tänapäeva inimese jaoks Jeesuse elul, kannatusel, surmal ja ülestõusmisel, mis ajaliselt toimus ju niivõrd ammu? Küllap enamus mittekristlastest rahulduks vaid sellega, kui Jeesus oleks olnud vaid tarkuse õpetaja, kelle häid mõtteid ja suurt humaansust inimkonna vastu võiksid ka meie ajastu suured mõtlejad imetleda. Küllap leiaks igati tunnustust ka selline Jeesus, kes oli lihtsalt suur imetegija ja tervendaja, kuid ei midagi enamat.

Ja ometi – me seisame igal aastal silmitsi kuulutusega, et Jeesus on surnust üles äratatud. Seda on inimese mõistus keeldunud uskumast nii Jeesuse ajal kui ka tänapäeval. Inimese praktiline mõistus on kogu aeg öelnud, et päriselt surnud inimene ikka enam ellu ei ärka.

Usklik inimene aga näeb ülestõusmissündmust ja selle tähendust hoopis teisiti. Tema jaoks on iga pühapäev Jeesuse surnuist ülestõusmise mälestuse päev. Mitte et Jeesus oleks iga nädala sees surnud ja pühapäeviti elus, vaid kiriku vana traditsiooni järgi on iga pühapäev Jeesuse ülestõusmise mälestuspäev ja iga pühapäevane jumalateenistus on ülestõusmise sündmuse kinnitus ning võidu tähistamine patu ja surma üle.

Uskliku inimese jaoks on Jeesuse ülestõusmine iseenesestmõistetav, kogu aeg kuuldud ja kuulutatud tõsiasi. Uskliku inimese jaoks saab väljakutseks, et usk ei seisne ainult ühe ajaloolise tõsiasja omaksvõtus, vaid kasvaks igapäevaseks tunnistamiseks ja teenimiseks, mis muudab Jeesuse ülestõusmise igaühe jaoks väga isiklikuks sündmuseks.

Täna meil ei ole küll sellist kogemust, nagu oli neil naistel, kes evangelist Matteuse sõnul Jeesust nägid. Ometi on meilgi võimalik kogeda ülestõusnud Jeesust. Seda läbi Jeesuse kaasaegsete kirjelduste, mis meieni läbi pühakirja on talletatud. Üheltpoolt on see kui ajalooline jutustus sellest, mis kunagi toimus, aga piibli jutustus ülestõusmisest on ka usuline kuulutus, mis kutsub ülestõusnud Jeesust omaks võtma.

Ülestõusmispüha peamine sõnum on Jeesuse ülestõusmine surnuist, aga samapalju on meil põhjust rääkida ka iga inimese ülestõusmisest.

Usun, et igas inimhinges asub ootus, et pühakirja sõna kord teda isiklikult kõnetaks ja Jumal teda isiklikult puudutaks, sest muidu jääb kogu kuulutus kaugeks. Kristliku kiriku kõige olulisemad pühad – ülestõusmispühad ja jõulud – võivad olla ju rahva seas küll palju tähistatud, aga kui nad igaühte isiklikult ei kõneta, siis ei ole neil inimese jaoks tähtsust ning kogu pühade tähistamine toimub ainult välise kombe ja ilu pärast. Pole vahet, kas tegemist on kuuse ehtimisega, munade värvimisega või kingituste tegemisega.

Selleks sõnumiks, mis igaühte peaks puudutama, on
Jeesuse ülestõusmise kaudu tulev isiklik ülestõusmine ning see sõnum peaks iga inimese viima Jumala sõna isikliku tunnistamiseni ja teenimiseni.

Hannes Nelis on EELK Valjala Martini koguduse õpetaja ning Kaarma Peeter-Pauli ja Muhu Katariina koguduse hooldajaõpetaja

Oma Saar, 5. aprillil 2007