5.02 Kentmanni kaksiktornid kõrguvad esialgu üksi

 

Arhitektid näevad kaksiktorne vahemärgina, tähistamaks linnakeskuse edasist suunda.

“Näen tulevikus Tallinna uue keskuse peatelge just Rävala puiesteel ja selle pikendusel,” rääkis Irina Raud arhitektuuribüroost R-Konsult. “Olen kindel, et tänav läheb Kentmanni tornide tagant tulevikus edasi kuni Pärnu maanteeni, lõppaktsendiks oleks Tõnismägi,” ütles Raud.

Raud otsib arhitektina linnaruumis kindlaid dominante: näiteks City Plaza markeerib Rävala puiestee pööret, 2009. aasta esimeses pooles Kentmanni ja Rävala puiestee ristmikul valmivate tornide osa oleks markeerida saabumist Tõnismäe poole.

Kui Raua käest küsida, miks projekteeriti sellisesse asukohta saledad ja vertikaalsed mahud, ütleb ta, et näeb olemasolevat Rävala puiesteed liialt üksluise ja tuimana ning seetõttu soovisid arhitektid vältida traditsiooniliselt piki tänavaid paigutatud hooneid. Kaks tornmaja tulevad mõlemad 15-korruselised, kõrgusega 50 meetrit.

Eesti evangeelsele luterlikule kirikule (EELK) kuuluvale maale tehtud detailplaneering pärineb juba aastast 1998.

Ehitus venis, kuna kiriku soovid arhitekti sõnul muutusid. Praegune projekt kannab järjekorranumbrit kolm.

Maa alt ühendab hooneid kaks korrust, esimesed kolm maapealset korrust on mõeldud bürooruumideks. Need jäävad tulevikus EELK rendipindadeks, kirik ega tema allasutused sinna ei koli. “Kirik hakkab pindade väljarentimisega raha teenima ja kasutab saadavat tulu vaimulikele palga maksmiseks,” rääkis OÜ Kiriku Varahaldus kantsler Mati Maanas. Teise arendaja Merkoga seob EELK-d koostööleping.

Kõrgematele korrustele tulevad eluruumid. Kuna tornid on saledad ja korruse põrandapind 270 ruutmeetrit, siis ulatuvadki mõned tulevased korterid üle terve korruse.

Ühega tornidest on ühendatud ka madalam, Sakala tänava nurgani ulatuv kortermaja. Madalam ja pruunist graniidist elumaja tooks Irina Raua hinnangul tornide kõrvale tüüpilise kesklinna arhitektuuri.

Mõlemal tornil on erisugused ruumilised klaasfassaadid. Defineerivateks elementideks fassaadidel on kaks valgest alumiiniumist valmistatud vertikaalset joont. Pimeduses peakski paistma vaid need kaks joont ning kahe maja vahele planeeritud valgusskulptuur.

Seitsmemeetrine skulptuur

Skulptuuri autorid on Irina Raud, Ain Kalberg, Katrin Vannas. Pilvekujulise valgusskulptuuri idee on arhitektidelt endilt, konstruktsioonid ja valgustus peaks tulema Stefan Polónyi kaasabil. Seitsme ja poole meetri kõrgusel asuv skulptuur on arhitektide sõnul mõeldud sissejuhatuseks konservatooriumile ja peaks Kaubamaja poolt lähenedes paistma kogu Rävala puiestee ulatuses.

“Siiani peidus olnud konservatooriumi kavandamine krundile oli mõtestatud ideest, et selline väärikas asutus peaks asuma linna ühe peatänava ääres,” põhjendas Raud.

Tulevased korterihinnad pole AS-i Merko Ehitus elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku sõnul veel selged. “Täna saan öelda nii palju, et korteri ruutmeetri hind saab olema veidi kõrgem südalinna keskmisest,” ütles ta.

Kommentaar

Kalle Komissarov
arhitekt, EKA urbanistika osakond

Kui vaiad on maasse löödud, siis on hilja rääkida avalikult hoone parimast võimalikust kujust, sisust ja mõjust linnale. Praegu kehtiv planeerimise ja ehitusseaduse süsteem ei soodusta avalikkuse kaasamist meie endi elukeskkonna otsustamisesse. Kui mingi projekt jõuab detailplaneeringu väljapanekuni, siis on tegelikult otsused juba tehtud.

Detailplaneeringu väljapanek on tihti ainult üks suur farss, mida saab osavalt modereerida ning seadustada seda, mida soovitakse. Neoliberalistlikus süsteemis võetakse otsused vastu väljaspool arhitektuuri ja linnaehituse distsipliini. Ja arhitektid tehakse avalikkuse silmis vastutavaks.

Siin tuleb muu hulgas mainida, et tegu pole ainult Eestile omase teemaga. Meil on puudu see kanal, kus elukeskkonna küsimused selgeks räägitaks. Eesti ühiskond on valmis tegelikult alustama diskussiooni meie ühise elukeskkonna tuleviku üle. Eesti avalikkus on huvitatud linnaehitusest ja peakski osalema ka otsustamises.

Eesti Päevaleht, 5. veebruaril 2008