* * *

 

Vägeva voogava võimsuse sisse
Kannab mind sügavast tõustes
Surma köidikuid purustav võim

Tõuseb Ta tõkketa täiusse ise
Pimedast surma kurbusest
Olema üks Kolmainsuses kõik
Iga pisemgi piisake kiirgab
Kilde lõputa valgusest
Mida kanda üle ilma võib

Ole mul ülimaks alguseks ise
Igal hetkel ka kaugustes
Sa kes ääreta täiuse tõid

 

 Naatan Haamer