400 aastat Kuressaare esimese kiriku hävimisest

Täna nelisada aastat tagasi, kui me olime veel Taani Kuningriigi alamad, põletasid Hiiumaalt üle jää tulnud vaenujalal olevad Rootsi ratsurid meie linnakogudusele kuulunud pühakoja maani maha.

Piiskopi valdus oli Taanile müüdud, Liivi sõja kannatused olid lõppenud, möödas oli ka 1602. ja 1603. aasta ikaldus ja näljahäda ning väike linn kindluse müüride varjus juba kosus. Siis ühtäkki, 1611. aastal puhkes taas Rootsi ja Taani vahel sõda ülemvõimu eest Läänemerel. Relvis rootslased valitsesid Põhja-Eestis ja Hiiumaal. Saaremaad kaitses kümmekond Taani sõjalaeva. Ja mingil määral sõdalasi, kes juba paaril aastal käisid salkadena põletamas ja riisumas Hiiumaal. Rootslased omakorda Muhus ja Pöidel. Aga sellel külmal küünlakuu päeval 1613 tulid rootslased 400 mehega. Nad rüüstasid ja põletasid mitmes kihelkonnas ja Kuressaares, kuni Sõrveni. Selline sõda lõpetati samal aastal Rootsi kuninga troonile asunud Gustav Vasa käsul.

Kuressaare linnuse lähedale tekkinud alevi rahvas kuulus esialgu Kaarma ja Püha koguduse hingekirja.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.