29.12 Õpetaja Nelly Vahter: Jõulusõnum

Aga ingel ütles: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”
(Lk 2:10-12)

Aasta kõige külmemal ja pimedamal ajal tähistame Jeesuse sünnipäeva. Ta tuli ilmale Petlemmas üle kahe tuhande aasta tagasi noorest naisest nimega Maarja, kes oli kihlatud Taaveti soost pärit Joosepi-nimelise mehega. Ja kuigi ajalooliselt leidis see ainukordne sündmus aset tükk aega tagasi, pühitseme seda ka tänavu täie pühalikkusega. Luuka evangeeliumist loeme taas Jeesuse sündimise lugu. Sel pühal jõuluõhtul teevad hinge hellaks lapsepõlvest tuttavad koraalid ja küünalde sära, mis muudab valgemaks pimedaima öö. Kõige enam kiirgab aga valgust vastsündinud Jeesuslapsest, sest Jumala tahe “sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõtt.”

(Jh 1:14)

Tõepoolest, Jumala Poeg sündis patusesse maailma tema tahtel, keda meilgi on ristimise läbi õigus kutsuda oma taevaseks Isaks. Taevaisa pärijaina tähistame Jeesuse sündi kui oma pereliikme sünnipäeva. Esimeste jõulude ajal sai see imeliselt teoks, et Jumal, keda keegi ei olnud iial näinud, sündis inimesena “lihaks ja vereks” ning tuli “omade keskele” elama. Nõnda sai tema, kellel nimeks Immaanuel, mis tõlkes tähendab “Jumal on meiega”, meile vennaks, õpetajaks ja Päästjaks.

Apostel Paulus on kirjas filiplastele Jeesuse kohta öelnud, et olles ise jumalikku päritolu ei arvanud Issand end Jumalaga võrdseks, vaid “loobus iseenese olust, saades inimese sarnaseks. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.” (Fl 2:7,8) Miski polnud Jeesusele siin ilmas tundmata või võõras, sest Issanda saatus surra ristil inimkonna pattude eest oli tema sünnihetkel juba otsustatud. Jumala Poja inkarnatsioonis avalduvat Isa armu suurust – kes päästis maailma patusüüst – kogeme armulaua sakramendis. See arm saadab meid läbi ajaliku elu kuni surmani ja kingib meile surnuist ülestõusmise läbi igavese elu.

Jõulud ei tähenda aga igaühele kingituspakkide avamist ja piduroogade nautimist. Teame, et meie hulgas on ka neid, kes kannatavad pühade ajal üksindust, on meeleheitel või leinas, haiged või suremas. Äsja sain teate sõbralt, kellel kuu aja eest avastati vähk-kasvaja ning kes saab praegu keemiaravi. Ta kirjutab: “Jumal on vägev. Olen tänulik, sest ta on minu vastu hea olnud. Haige ja nõrgana tahan Issandat ikka kiita ja ülistada tema armastuse pärast, mis ilmutab end meile Jeesuse Kristuse sündimise läbi.” Jumal on lähedal kõigile, kes teda armastavad isegi kannatustes ja surmas. Just viibimine lootusetult tunduvas pimeduses teeb meid võimeliseks nägema valgust, tõelist valgust.

Meile on jõulud valguse, armastuse ja tänulikkuse aeg, mil tunnetame eriliselt Jumala armu ning tahame seda kõigiga jagada. See tundub ju nii loomulik, sest just jõuluajal on taevane tõde meile ilmunud. Ometi nõuab armastuse väljendamine meilt usku, teadmisi ja arusaamist, eelkõige aga Jumala usaldamist ja avatust teiste inimeste suhtes, kes on meist erinevad. Kristlastena teenime kaasinimesi tänumeelest meie Looja vastu. Ta kutsub meid jätma kõrvale tühja-tähja, keskendudes peamisele: igavese Jumala ilmumise müsteeriumile, kes eostatuna Pühast Vaimust tuli vastsündinuna ilmale naisest.

Soovin, et jõuluevangeeliumi kuulutus: “teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. (Luuka 2:11) saadaks meid algaval uuel aastal. Usun, et Kõigeväelise Poeg sündis kord maailma väeti maimukesena, et meil oleks teda kergem armastada. Tänagi vabastab meid Jeesuslapse arm ärevusest ja hirmust ning täidab rahu ja rõõmuga. See innustab meid ülistama Issandat igas olukorras ning andestama neile, kes meile elus ülekohut on teinud. Olgu meil alati meeles, et Jumal meist hoolib ja meid armastab. Täitku see tõdemus südameid lootusega meile sündinud Päästja, Jeesuse Kristuse pärast.

Rõõmsaid jõule ja Issanda õnnistatud uut aastat 2008!

Nelly Vahter
E.E.L.K. USA Chicago ja Esimese praostkonna vikaarõpetaja