28.12 Püha kirik leidis kindla koha arhitektuuri ajaloos

23. detsembril tänati EELK Püha Jakobi kirikus sakraalhoone restaureerijaid. Koguduse juhatuse esimees Matti Mägi andis kunstiajaloolasele Juhan Kilumetsale üle sümboolse kella, märkimaks keskaegse kiriku seintes peitunud leide ning juba tehtud ja veel eesootavat tööd.

Kilumetsa hinnangul on siiani Püha kirikut peetud igavaks ja inetukski, sest hoone interjöör on aastasadade jooksul palju kannatada saanud – nii tules kui niiskuses, kuid leiud, mis tänavu vanade krohvikihtide alt välja tulnud, on olnud üllatavad nii ajaloolaste kui kunstiteadlaste hinnangul.

“Meie tööde peamine eesmärk on kirik restaureerida, teha ta terveks ja korda, aga nende tööde käigus on küllalt palju võimalik vaadata ajalookardinate taha,” sõnas Kilumets, lisades, et hoone põhjaseinast välja tulnud portaal oma nn eeskojaga läheb kindlasti Eesti keskaegse arhitektuuri ajalukku.

“Leida tänapäeval veel üks keskaegne portaal, on väga haruldane,” rääkis restauraator, mainides, et portaali positsioon ja funktsioon veel päris teada ei ole – tegemist võib olla nö sandikojaga, kus siis kerjavad vaesed, keda üle kirikuukse ei lastud, tohtisid jumalasõnast osa saada. Kilumets nentis, et portaali tagant leitud eeskojas on väga hästi säilinud vanu krohvipindu, mis on restauraatorite jaoks oma salakeeleks.

Püha kiriku lõunaseintelt avastatud väikesed maalingufragmendid on spetsialistide sõnul Liivi sõja (1558–1583) järgsed interjöörikujundused ning on Eestis ainulaadsed. Rõdu all säilinud kapiteelidel on säilinud lehe- ja lõvikujutised, mis on samuti keskaegses interjöörikujunduses haruldane leid. Uskumatuks teeb avastatu Kilumetsa hinnangul see, et pärast sellist suurt hävingut, mis on tabanud raidkive, on neist veel võimalik midagi leida.

Kilumetsa sõnul on väiksemaid leide Pühas veelgi, kuid need ei ole nii atraktiivsed. 2008. aasta tööde nimistusse jääb kindlasti vanade pinkide restaureerimise lõpetamine (sel aastal tehti korda pikihoones ka pinkidealune põrandaosa, kus põrandaplaadid olid vajunud ning ebatasased ning kus võib leida eri ajastutest pärit kiviplaate, lisaks ka hauaplaate) ning alustada tahetakse ka altaripoolsete seintega, mis praegu väga nutuses seisus.

Peamine on päästa niiskusest kohati ligi kahemeetripaksused seinad, mida kahjustab omaaegne savi- ja tsementkrohv. Uued krohviparandused tehakse Saaremaa lubjast. Kilumetsa sõnul nõuab kõik eesootav palju aega ja kannatust ning pikka pausi tööde vahele ei tahaks teha.

Oma Saar, 28. detsembril 2007