27.11 Aids on hullem kui katastroof

Detsember algab aidsiohvrite mälestuspäevaga, mis kainestab ja manitseb tähelepanelikkusele. Inimlikkusele ja halastusele ka. Valga noored on neljapäeval oodatud infopäevale haigla juures tegutsevasse nõustamiskabinetti. Reede õhtul toimub ööklubis Exotica noorte omaalgatuslik üritus «STOP AIDS – kaitse ennast!»

1. detsembril tähistatakse kogu maailmas aidsipäeva, tegelikult küll aidsiohvrite mälestuspäeva. Ameerika Ühendriikides hakati 1993. aasta 1. detsembril sellesse haigusse surnud kunstnike mälestuseks korraldama «Päevi ilma kunstita», mil organiseeriti mälestusõhtuid ja erinäitusi. USAst levis komme peagi ka Euroopa ja Aasia suurlinnadesse.

Eesti esimene aidsiohver

Ka Eesti esimene aidsiohver oli kunstnik. Andekas klaasikunstnik ja kunstiülikooli õppejõud Vello Soa suri 8. novembril 1992. aastal, olles vaid 38aastane. Soa õppis Tartu Kunstikoolis, ERKIs ja Praha Kõrgemas Tarbekunstikoolis. Tema töid on omandanud nimekad tarbekunstimuuseumid ja galeriid mitmel pool Euroopas. Töökas ja andekas noor mees jõudis veel mõned aastad enne surma ERKI klaasikateedrit juhtida. Paraku said isegi Soa sõbrad klaasikunstniku surma tegelikust põhjusest teada palju hiljem.

Infopäev ja noortepidu

«STOP AIDS» raames peetakse 29. novembril Valga haigla noortenõustamiskabinetis infopäev, kus räägitakse seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest, HIVist, kondoomidest, inimese HPV-viirusest ja vaktsineerimisest. Loengut peavad Aive Kalinina ja ämmaemand Daina Kaska.

Reedeõhtune meelelahutusüritus leiab aset ööklubis Exotica, kus esineb mees, kes mänginud koos selliste nimedega nagu ATB, Ferry Corsten, Marcel Woods, Pendulum, Sash! Valka tuleb DJ Marek Talivere Power Hit Radiost. Lisaks

DJ Ivo Ukris Ruut FMist ja DJ Aivo Tammela Active Attack DJ-tiimist.

Exoticasse paigaldatakse kondoomiautomaat

Koostöös Dance 4Life’iga läheb pool ürituse tulust Aafrika ja Aasia kooliprojektide toetuseks.

Dance 4Life liikumise algus sai otsese tõuke faktist, et HIV ja aids ründavad maailmas kõige jõulisemalt just noori. Rohkem kui pooled 12 000 inimesest, kes iga päev nakatuvad, on alla 25aastased.

Dance 4Life liikumine ühendab kogu maailma noori, et tõrjuda HIVi ja aidsi levikut ning võidelda stigmade ja tabudega, mis nendega kaasneb. Huvilised saavad liikumises osaleda Dance 4Life kooliprojektide ja Act 4Life kaudu. See ei tähenda igavaid raamatuid, loenguid ja kodutööd – see on hoopis tants, muusika, trummimäng, videod ja loomulikult noored ise, kes seisavad selle eest, millesse nad usuvad.

Valga linna ja klubi Exotica koostöös paigaldatakse ööklubisse kondoomiautomaat, mis propageerib turvalist vahekorda ning võimaldab kaitsevahendi privaatselt kätte saada.

Aids on hullem kui katastroof

1996. aastal Ameerika Ühendriikides Emori ülikooli haiglas kaplanina tööd alustanud EELK Valga koguduse õpetaja Heino Nurga sõnul on aids hullem kui katastroof.

«Kui ma Atlantas haigla intensiivraviosakonnas tööd alustasin, puudusid veel aidsiravimid. Need tulid 1997. aastal. Meie osakonnas oli massiliselt noori mehi, kellest vähemalt pooled surid, ülejäänud said haigusele veidi leevendust,» selgitas Nurk.

«Kui katastroofides hukkuvad inimesed hetkega, siis aidsi surijaid on kordades enam. Aga nende lõpp on väga piinarikas. Nägin haiglas, kuidas nad jäid väga kõhnaks, lisandus hingamispuudulikkus, tuberkuloos, vähk, seened … Kõige hullem, mis kaasnes, oli häbi ja sotsiaalne tõrjutus.

Viimane ei ole siiani kuhugi kadunud. Sageli olid nad saanud nakkuse vereülekandega, aga tõrjutud olid nad ikkagi. Kaplanina käisin ja rääkisin nendega, kelle pered ja sõbrad olid hüljanud. Puudutasin neid, kui nad enam kõneleda ei saanud. Palvetasin. Olin nende juures, sest üksi ei taha keegi surra,» rääkis haiglavaimulik hingeliigutust alla surudes.

Sõber Soa

Vello Soa ja Heino Nurk tutvusid Viljandimaal Kõpu kirikus, kus viimane töötas koguduse hooldajaõpetajana. Klaasikunstniku vanavanemad olid sama koguduse kellalööjatena ametis.

«Kui me Kõpu kirikus tutvusime, oli Vello juba õppejõud. Ta oli andekas kunstnik, äärmiselt töökas. Vello oli lapsest saati oma vanavanematega koos kirikus käinud. Arvasin kaua, et ta töötas end surnuks,» meenutas Nurk. «Minu jaoks oli Vello surm väga raske üleelamine, seda enam, et tegelikest põhjustest sain teada aasta hiljem.»

Kuidas käituda

«Esimene asi on püüd vältida nakatumist,» ütles aidsihaigeid põetanud mees. «Mis siis, et praegu on olemas ravimid, mis HIVi toimet pärsivad. HIV-positiivsed peavad elu aeg sööma ravimeid. See on invaliidsus,» lisas ta.

«Kui nakatumine on toimunud, ei tähenda see veel lõppu. Tuleb teha kõik, mis on võimalik, et viirusest ei tekiks immuunpuudulikkus ja haigestumine,» rääkis Nurk. «Eraldi teema on valehäbi ja tõrjumine, sest levinud on arusaam, et nakatutakse kombelõtvuse pärast. Inimene ei ole tema haigus. Teda ei või samastada haigusega, mida ta põeb. Ei pea lahti ütlema oma pereliikmest ja sõbrast, kui tal on aids. See on kõige rängem kannatus, mida niiviisi haigele tekitatakse.»

Valgamaalane, 27. novembril 2007