27.03 Vigala altari ülevärvimise kohtuasi jõudis kohtusse

 

Esmaspäeval saatis Lääne ringkonnaprokuratuur kohtusse Vigala altari ja kantsli ülevärvijate kohtuasja. Rapla kohtumajast öeldi, et kriminaalasi tuleb arutusele tõenäoliselt mai esimesel nädalal, teatab ajaleht Nädaline.

 

Kahele isikule – kirikuõpetajale ja koguduse liikmele, on esitatud süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kultuurimälestise rikkumist või hävitamist. Süüdistatavad on oma tegevusega rikkunud muinsuskaitseseaduse sätteid, mis keelavad vallasmälestise konserveerimise, restaureerimise, remontimise või muul viisil mälestise ilme muutmise ilma muinsuskaitseameti loata, ning kohustavad iga vallasmälestist puudutava tegevuse kooskõlastama muinsuskaitseametiga.

 

17. sajandi lõpust pärit altarit ja kantslit on ajaloo jooksul korduvalt üle värvitud. Muinsuskaitseamet on lugenud autentseks ja säilitamisväärseks 1888. aasta ülekuldamise järgset välisilmet.

 

Muinsuskaitseamet on esitanud tsiviilhagi, milles nõuab 2,3 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamist. Sellest ligi 110 000 krooni on ekspertiisi maksumus, millega tekitatud kahju kindlaks tehti. Ülejäänud summa kuluks praeguse värvi mahavõtmiseks, altari ja kantsli konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Esialgu on muinsuskaitseamet seisukohal, et värvi maha võtma ei hakata, kuna see võiks oluliselt kahjustada värvikihi alust puitu. Küll aga kavatsetakse altar ja kantsel võtta kümneks aastaks järelevalve alla. Ringkonnaprokurör Aarne Pruus ei välistanud, et kahjusumma võib oluliselt väheneda, sest Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja muinsuskaitseameti juhatuse vahel käivad selles osas läbirääkimised.

 

Kriminaalasi tuleb arutusele lühimenetluse korras, mis tähendab, et kohtuistungil tõendeid vahetult ei uurita. Kohus teeb otsuse toimikumaterjalide põhjal ning süüdimõistmisel vähendab mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

 

"Tähtis pole karistuse võimalik rangus, vaid õigusliku hinnangu andmine süüdistatavate tegevusele," leidis Pruus. "Kui ühiskond peab õigeks, et me sel viisil oma ajalugu ümber kirjutame, siis see kuritegu ei ole," nentis ta.