26.01 EELK karjased hääletasid missakorra maha

Luteri kiriku vaimulike konverents ei toetanud uue liturgiakäsiraamatu eelnõu, mis on kirikuringkondades juba pikemat aega põhjustanud ägedat poleemikat ja süüdistusi kaldumises katoliiklusse, kirjutab Alo Lõhmus.

Sel nädalal Läänemaale Roostale EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) traditsioonilisele vaimulike konverentsile kogunenud kirikuõpetajad andsid uue kirikukäsiraamatu eelnõu poolt 47 ja vastu 35 häält. Ent kuna eelnõu piiskoplikku nõukokku edasi saatmiseks läinuks tarvis kahe kolmandiku suurust häälteenamust 82 hääletamisõigusliku vaimuliku seas, kukkus eelnõu läbi.

Uut liturgiakäsiraamatut on EELK ette valmistanud juba viimased 15 aastat ning jõudis tööga ühele poole mullu. Käsiraamatu eelnõu nägi aga ette mitmeid muudatusi jumalateenistuse läbiviimise välises vormis ning kasutatavates tekstides ja lauludes. See on esile kutsunud ägeda protesti osalt vaimulikelt, kes on eelnõu ettevalmistajaid süüdistanud luterliku põhijoone hülgamises ja kaldumises katoliiklusse.

Kiriku lõhenemise oht

EELK aasta kirikuõpetajaks valitud Eenok Haamer kirjutas näiteks 16. jaanuari ajalehes Eesti Kirik: «Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on välja kujunenud muret tekitav olukord. Kirik on ohus. See on lõhenemise oht. Nii pisikese rahva hulgas ei võiks tekkida olukorda, et seni kõige suurem ja ajaloolise kaaluga kirik pudeneb kildudeks.»

Samas lehenumbris väitis Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Jaan Lahe, et kavandatud uuendused, eriti aga uus armulaualiturgia, esindavad luterlusele võõrast vagaduslaadi.

«Meie kirikus on arvestatavalt tugev poliitiline huvirühm, kes ei varja, et nende ideaaliks on võimalikult unifitseeritud ja tsentraliseeritud kirik, mis on tugevalt hierarhiline ning kontrollib maksimaalselt oma liikmeid,» kirjutas Lahe.

«Selle kirikuideaali iseloomustavad märksõnad on autoritaarsus, patriarhaalsus ning igasuguse vaba (sh akadeemilise) mõtteviisi piiramine. Sellise kirikumudeli lähedus totalitaarsetele ühiskondadele ei vaja vast pikemaid kommentaare,» lisas EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud.

Vaimulike konverentsi juhatuse esimees Viljandi praost Marko Tiitus ütles, et niisugused süüdistused on liialdatud.

«Kui heidetakse eelnõule ette, et seal on liiga palju katoliiklikke elemente, siis kõige suuremaks eeskujuks kiriku käsiraamatu eelnõule on olnud Skandinaavia, eriti aga Soome luterlikud kirikud, mis on väga demokraatlikud rahvakirikud,» kaitses Tiitus tagasilükatud eelnõu.

Tiituse sõnul on EELK kogudustel praegu väga suur liturgiline valikuvabadus. Kolmandik kogudustest lähtub 1951. aastal kehtestatud välis-eesti kiriku liturgiareeglistikust, mis juriidiliselt pole kunagi Eestis kehtinudki ning mille sisu pärineb suuresti 1902. aasta keiserlikust kirikukorraldusest.

Teine kolmandik on juba kasutusele võtnud uue käsiraamatueelnõu põhimõtted, ning kolmas kolmandik kombineerib uue ja vana elemente oma parema äranägemise järgi.

Tiitus rõhutas, et kui eelnõu oleks vastu võetud, oleks kogudustel endiselt säilinud võimalus valida uue või vana korralduse vahel, piiratud oleks vaid kahe variandi omaloomingulist kombineerimist.

Kirik kui meelelahutaja

Uuenduste tegemise põhjusena tõi Tiitus välja, et vana liturgiakorraldus ei reguleeri tänapäevaseid uudseid kiriklikke toiminguid (nt krematsioon ja urnimatus), küll aga sätestab aegunud rituaale (nt nurganaiste õnnistamine). Lisaks kaasanuks uus eelnõu senisest rohkem kogudust ja toonuks kirikusse mängulisust.

«Terve hulk riituse elemente ja inimest vabastavaid tehnikaid on kirikus vahepeal ära ununenud, jumalateenistus on läinud liialt intellektuaalseks ja sõnakeskseks. Samal ajal kasutab näiteks meelelahutustööstus ja massimeedia koosolemise riituse puhastavaid ja vabastavaid elemente,» lausus Tiitus.

«Selles osas peaks kirik kindlasti mõtlema, mida ta saaks ära teha, et jumalateenistus ei oleks lihtsalt loeng, kus inimesed tulevad pinki ja kuulavad, mida vaimulikul neile täna öelda on, vaid kus kogudus saaks pidada rõõmu- ja tänupidu,» lisas Viljandi praost.

Naised kirikust välja

Vikaarõpetaja Lahe sõnul on EELK kahe leeri vaheline vastuolu aga laiem kui vaid erimeelsus liturgilistes küsimustes.

«Nad ei ole kindlasti enamik. Aga nad on väga aktiivsed, võtavad palju sõna,» iseloomustas Lahe oma vastasleeri, keda ta nimetab tinglikult krüptokatoliiklasteks.

«On üritatud läbi suruda tervet hulka tagurlikke reforme. Olen ise olnud piiskoplikus nõukogus hääletuse juures, kus nõuti naiste ordinatsiooni lõpetamist,» tõi vikaarõpetaja Lahe näiteks.

Lisaks äpardunud katsele juurutada uudset liturgiat soovivad nn krüptokatoliiklased Lahe arvates ka kirikuvõimu tsentraliseerida, et kontrollida vaimulike ja isegi kiriku tavaliikmete vaateid, ning asutada EELKsse piiskopkonnad eesotsas piiskoppidega.

«Konverentsi hääletusega anti neile selgelt mõista, et liturgiauuendust ei ole võimalik kehtestada. Paljud olid nördinud, sest see oli osa nende programmi läbikukkumine,» ütles Lahe.

Tiituse arvates ei tähenda konverentsi eitav otsus aga liturgiauuendusest loobumist, ehkki tänavu see tõenäoliselt siiski ei jõustu.

«See ei tähenda kindlasti liturgiareformi seiskamist. Piiskoplik nõukogu peab nüüd otsustama, mida edasi teha – kas saata eelnõu veel kord liturgiakomisjoni läbivaatamiseks või lubada seda soovijatel kasutada,» arutles Viljandi Jaani koguduse õpetaja.

Tagasilükatud kava

• Kogudus saanuks võimaluse jumalateenistuses rohkem osaleda: koguduseliikmed lugenuks kaasa usu- ja patutunnistust, meieisapalvet ja teisi tekste. Koguduseliikmed suruks üksteisel kätt ja sooviks jumalarahu.

• Jumalateenistust võinuks läbi viia lähtuvalt kiriku arhitektuurist: õpetaja võib jutlust pidada kantsli asemel näiteks keset kogudust.

• Suurenenuks laulude hulk.

• Õpetajate musta pastorirüü kõrval juurdunuks üha enam katolikule kirikule omane valge preestrirüü alba. Ka õpetaja ametinimetus poleks enam pastor, vaid preester.

• Igapühapäevane armulauaga jumalateenistus hakanuks kandma missa nimetust. Selle erivormideks olnuks argipäevamissa ja peremissa. Lisandunuks mitu uut kirikupühade erijumalateenistust.

• Armulaualiturgia muutunuks senisest palju pikemaks ja keerulisemaks.

Allikas: EELK kirikukäsiraamatu eelnõu

Postimees, 26. jaanuaril 2008