25.05 Kultuur: Piibel kui raamatute raamat

 

Näitus “Raamatute raamat – Piibel eesti kodus ja kirikus” Lääne-Virumaa keskraamatukogus tutvustab rakverlaste vanu piibleid ning laulu- ja palveraamatuid.

“Need piiblid pole pärit raamatukogust ega piibliseltsi kogust, need on meie igaühe enda kodust. Kes on saanud piibli päranduseks vanematelt, kes vanavanematelt, kes sugulastelt,” tutvustas näitust Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lisaks kodustele on väljas piibleid Rakvere Kolmainu kiriku kogust. Piiblid ning laulu- ja palveraamatud on ilmunud ajavahemikul XVIII sajandist tänapäevani.

Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ütles, et eestikeelne piibel on 41 aastat noorem kui äsja 310. aastat tähistanud Kolmainu kogudus. “Tasub mõelda, kui oluline või ebaoluline on meie rahva jaoks 1739. aastal valminud esimene eestikeelne piibli tõlge – meie keele jaoks, meist igaühe jaoks,” sõnas Toompuu.

Õpetaja sõnul pole eestikeelse piibli vanus eriti kõrge. Paljudel rahvastel oli piibel sadu aastaid varem emakeelde tõlgitud. “Piibli tõlkimine paneb tõsisele proovile keele, millesse seda tõlgitakse, katsub läbi selle rahva inimesed ja intelligentsi. Paljudel rahvastel ei olegi inimesi, kes oleksid võimelised piiblit tõlkima,” rääkis Toompuu. Piibli tõlkimine mõjutas eesti kirjakeele arengut ja pani aluse eesti rahva kirjaoskusele.

Piibli tõlkimise raskuseks on tema erilisus: tegemist on “raamatu-koguga”, mis koosneb 66 raamatust ühtede kaante vahel kahes osakonnas – vanas ja uues testamendis, sõnas Toompuu.

“Piibli puhul on oluline tema eriline asend kõigi teiste raamatute seas. Meie kultuuriruumis ja Euroopas laiemalt nimetatakse ka pühakirjaks, raamatute raamatuks. See ei tähenda, et tegemist oleks mingi raamatute kuningaga, millele peaksid alluma või mille kaudu kontrollitud saama kõik teised raamatud. Ta on rohkem raamat kui ükski teine, on kõige raamatum,” selgitas Tauno Toompuu.

Kuna meie kirjakeele ja hariduse algusajal oli ainsaks raamatuks kodudes sageli piibel või lauluraamat, sai raamat väga olulise positsiooni, märkis õpetaja Toompuu.

“Raamat kui midagi, mida võib usaldada, midagi, mis sind toetab ja aitab, mida saab põlvest põlve edasi kanda ja mis ulatub kaugemale kui see, mida minu silmad näevad või mida ma mõista suudan,” arutles hingekarjane raamatu kui juhtnööri ja kaanoni üle, mille järgi inimene saab oma elu seada.

“Küllap need olid erilised raamatud inimestele, kes neid lugesid, hoidsid ja pärandasid oma tulevatele põlvedele. Usun, et need, kelle omanduses need vanad raamatud on täna, tunnevad midagi sellest erilisest positsioonist, mida need raamatud kunagi kellegi laua peal, kodualtaril või öökapi peal on omandanud. Nad on olnud kellelegi juhtnööriks, Raamatuks,” kõneles Tauno Toompuu.

Piiblinäitus Lääne-Virumaa keskraamatukogus on avatud 31. maini.

Virumaa Teataja, 24. mail 2008