24.10 Kogudus otsib Jaani kiriku remondiks raha
24.10.2007 | ek | Rubriik: Online artiklidEELK Valga Peetri-Luke kogudus hakkas õpetaja Heino
Nurga ametisse astumisest alates otsima võimalusi majandusolukorra
parandamiseks.
«Mina arvan, et kui on inimesed ja neil oskused, siis on vaja
otsida raha, et kirik ja kogudusemaja saaksid korda. Kui kõige pakilisemad tööd
said korda aetud, hakkasin otsima töötajaid. Kevadest töötab ka MTÜ Domus Petri
Kogu,» rääkis Heino Nurk.
Jaani kirik on halvas korras, kuid õpetaja otsustas siiski
omapärase hoone suvel avatud kirikute nimekirja panna ja nüüd, sügisel, leiab
ta, et otsus oli õige.
«Kui kirik oli avatud, käis selles väga palju oma linna inimesi.
Suvel tutvusid Valga kirikuga külalised kümnest riigist. Meil on väike raamatute
müügilett. Tulevikus võiks kirikus olla veelgi laiem kristliku kirjanduse müük,»
kõneles õpetaja Nurk.
Koguduse palgal on üheksa inimest: õpetaja, tegevjuht, vikaar,
raamatupidaja, kuni köögitöölisteni välja.
Tööle asunud, tegi õpetaja eriarve kiriku remondiraha kogumiseks.
Raha ei kasutata palkadeks ega muuks otstarbeks. 30. septembri seisuga oli
korjatud 25 457 krooni. Kiriku elektrisüsteem on amortiseerunud. Kogutud rahast
kulutati elektrikapi ja postkaartide valmistamiseks (müügist saaks tulu
kirikule) kokku 16 131 kr. Jääk on 9325 kr. Et kirikus muinsuskaitse
eritingimused saada, elektriprojekt teha ja -süsteem vahetada, läheb vaja umbes
pool miljonit krooni.
Muinsukaitseobjektil on kõik tööd väga kallid, sest tegijatel peab
olema vastav litsents. Kuigi katus on varem vahetatud ja peaks vett pidama,
lasevad neelukohad vihma sisse. Heino Nurk ütles, et need kohad püütakse omal
jõul parandada.
Küll aga loodetakse toetust saada kultuuriministeeriumi
programmist «Pühakodade säilitamine ja areng». Muinsuskaitseameti Valgamaa
vaneminspektor Mari-Liis Paris kinnitas, et projektid on saadetud ja ta loodab,
et tuleval aastal saab Jaani kirik ka vajalike tööde alustamiseks raha.
«Oli hea, et õpetaja Heino Nurk pani Jaani kiriku teeliste kiriku
nimekirja ja palju inimesi sai hoonega ka seestpoolt tutvuda,» lausus Paris.
Olemas on ka sihtasutus Valga Jaani Kiriku Renoveerimine. Juhatuse
liikme Merike-Kai Jeetsi sõnul on arvel 26 052 krooni. Kiriku reklaamiks on
trükitud voldikuid, mis näitavad, kui hädasti on vaja renoveerimisabi. Voldikud
on tasuta jagamiseks, ka kirikus on need saadaval.
Õpetajana ametisse asunud, hakkas Heino Nurk pastoraadis remonti
korraldama. Koostöös tööturuametiga said hoones maalrikoolitust pikaajalised
töötud. Õpetaja sõnul on väga hea koostöö linnavalitsuse ja volikoguga, sest
mõistetakse üksteist. „Kolm kuud oli noortel tegevust, majas ja selle ümber käis
paras möll – vähekindlustatud perede lapsed käisid suvisel koolivaheajal söömas
ja juhendaja käe all toimus huvitegevus,» mainis õpetaja Nurk.
Pere- ja sotsiaalprobleeme on palju ning õpetaja Heino Nurk,
tegevjuht Ester Liinak ja vikaar Malle Kruusma on üheskoos neid lahendamas.
Sel aastal on kirikus 21 kontserti.
Taimi Käos, reporter
Valgamaalane
Pehmelt öeldes on eeltoodu rumalus. Selleks, et tõendada väite absurdsust ja autori soovmõtlemist, mis ise genereerib taolisi \”tõeteri\”, pole palju vaja. Piisab üksnes sellest kui küsida kas teadlane on õpetaja? Ei ole. Õpetaja amet on etteantud programmi õpetamine. Vaadakem kasvõi ajalooõpetust koolis. kõigest ca 15 aastat tagasi õpetati ühte aalugu koolis. Needsamad õpetajad õpetavad täna teistsugust ajalugu. Sama käib ka paljude teiste ainete kohta.
Ei teeks paha kui süüvida pisut põhjalikumalt sellesse, mis on üldse teadus, teaduslik uuring jne. Peale seda pole ka võimalik enam nii lapsikute väidetega esineda.
Vabandan kui olin \”jõhker\” postitaja suhtes, kuid kas alati tasub suure õhinaga igast jura uskuda ja seda levitada?
Palun kas sa suudaksid oma lauset lahti nüüd mõtestada?
Inimene kui tõde? Kui tõde on tegelikud asjaolud, asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tegelikku olukorda kajastav ning kui inimene on mõtlemisinimene ning kõnevõimeline sotsiaalne olend, kes valmistab tööriistu ja kasutab neid keskkonna mõjustamiseks ja muutmiseks jne, siis kuidas inimene on töde?
Kurb näide sellest milliseks on üdline seisukoht kas ajutiselt või siis püsivalt majandusraskustes olevatesse inimestesse. Jutskui oleks majandusraskuste ainus seletaja luuserlus või muu selline.
Kaldun arvama, et pahatihti inimesed ei tea tegelikke vaesuse tekke- ja süvenemismehhanisme. Vaesus võib olla harimatuse tagajärg, aga vaesuse põhjuseks võib olla ka näiteks vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nn hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted.
Kindlasti on vaesus ka korruptsiooni tulemus. Kui kodumaine intelligents teeniks ennekõike oma riiki ja rahvast, mitte kapitali, siis oleks hoolt kantud ka võimekana ja väärikana elamise eelduste eest.
Vist polegi olemas selget mudelit vaesuse tekkimisest. Argielus aga arvataksegi, et see kuidas mina toime tulen ongi edukuse põhjus. Põhjus aga võib olla hoopiski inimesest endast otseselt üldse mitte tulenev. Ja ei saa eitada, et ühiskonnas ei voha ebaeetiline rikastumine, mis on vaieldamatult üks vaesuse põhjustajatest.
Kust ja miks tuleb taoline inimese süüdistamine, et ta on ise oma vaesuses süüdi? Soovimatuses olla osavõtlik, kanda vastutust tagajärgede eest, mis võivad otseselt või kaudselt tegelikult enda põhjustatud. Selles aga ongi vaja mugavat ideoloogiat või käsitlust, mis kõigi sotsiaalsete probleemide vastutuse lükkab indiviidi, mitte kõigi sootsiumi liikmete kaela.
Kommentaar kustutatud.