24.03 Ülestõusmispüha jumalateenistus EELK Sindi koguduses

Ülestõusmispühal veedetud tund jumalateenistusel osutub igavikulises võtmes tähendusrikkamaks, kui argipäevane trügimine hoolimatult valitud sõnade ja suhete maailmas.

 

Pärnu praostkonna vikaardiakon Rando Lillepa poolt läbiviidud ülestõusmispüha jumalateenistus Sindi koguduses kujunes siinkirjutajale erakordseks elamuseks.

Tavapärase arhitektuuriga endine raudtee teenindusmaja ja tagasihoidliku, kuid maitseka kujundusega pühakoja saal on tekitanud külastamissoovi juba ammu. Jumalateenistusliku osa arusaadavus tipnes oskuslikult lihtsa, aga selge jutlusega, mis jättis väikelinna tillukesest kogudusest hinge rahu ja soojuse.

Õhtutunnil meenutades ja uurides päeval kuuldust tehtud märksõnu, kerkib taas silme ette lauluraamatust loetud Nikaia usutunnistus. Sellesse on kätketud kogu usukogemus, mida tunnustab enamik kristlikest konfessioonidest. Ainuüksi selle teksti lugemine tekitas hetkelist ajatut igavikuliste väärtuste kogemist.

Pühakirja lugemine puldist seostus mälestustega lapsepõlvest, mil kuulasin oma vanemaid rääkimas palju kordi kuuldud piibli tekste.

Jutlustaja selgitus kõrvaldab eksiarvamuse Jeesusest, kes polnud ajaloos tavapärane suur õpetaja ja jumalike ilmutuste vahendaja, vaid tema näol oli tegemist Jumala endaga inimese kujul. Jeesuse suutis väga palju armastada, kuid tuleb mõista, et tema ise ongi armastus.

Piiblist loetud Aadam pole üksnes isiku nimi, vaid tähendab heebrea keeles sõna ‘inimene’. Seesama inimene ‘adam’ oli omal ajal minetanud pattu langemise läbi jumaliku loomuse. Nüüd tuli Jumal inimese juurde, saades inimeseks. Inimeseks saanud Jumala Poeg tõi oma elu ohvriks ristil, et lunastada inimkonda ja seeläbi lepitada inimesed Loojaga. Nõnda löödi Ta risti koos inimkonna pattudega, et taas kolmandal päeval surnuist üles tõusta. See ongi ülestõusmispühade evangeelium.

Jutlustaja võtab oma sõnumi kokku kutsudes Jumalat järgima. Ta selgitab, et see on inimese vaba tahe elada Jumalale meelepäraselt, mis on erinev inimeste seisukohtadest, kes Jumalaga arvestamata on käitunud.

Peale jutlust toimus armulaua jagamine. Altari ette kogunenud koguduse liikmetele jagas diakon leiba ja karikat veiniga. Leiba jagades pöördus ta igaühe poole eraldi: “Meie Issanda Jeesuse Kristuse tõeline ihu hoidku sinu hinge igaveseks eluks. Aamen.” Karikat suu juurde tõstes lausus ta: “Meie Issanda Jeesuse Kristuse tõeline veri hoidku sinu hinge igaveseks eluks. Aamen.”

Isiklikult mõjus väga soojalt, kui mulle võõras armulaualt naasnud vanahärra astus juurde ja käepigistuse surves ütles, et Kristus on üles tõusnud. Teisest käest ulatas värvilise muna. Tänan! Jumalateenistus lõppes õnnistussõnadega.

Kindlasti osutus tolle päeva veedetud tund igavikulises võtmes tähendusrikkamaks, kui argipäevane trügimine hoolimatult valitud sõnade ja suhete maailmas.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Sindi kogudusest

Koguduse juhatuse esinaine Leida Lainoja tutvustab lahkelt Sindi kiriku ajalugu ja lähiaja tegemisi.

EELK Sindi kogudus loodi 1899. aastal. Nõukogude okupatsiooniperioodil koguduse juriidiline tegevus katkes, kuid 1998. aasta 31. jaanuari seisuga taastati koguduse õiguslik alus uuesti. 1990. aastal osteti kogudusele Sindi raudteejaama tööliselamu, mis ehitati ümber koguduse hooneks. Hoone ostmist ja ümberehitust on toetanud Taani Jerslevi (pastor Hann Svensmark) kogudus, sõpruslinna Anjalankoski kogudus Soomes ja Sindi linnavalitsus. Kaks viimast toetavad kogudust praegugi, kui midagi konkreetset on vaja ära teha.

Sindi kogudusse kuulub 32 liiget, kellest valdav osa on naised. Mehi on neli. Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti üle nädala. Kogudust teenib enamasti Pärnu-Jaagupi õpetaja Tõnu Taremaa.

Aktiivselt tegutseb Sindi koguduse juures pühapäevakooli laste grupp. Praegu kuulub rühma kolmteist viie- kuni 15-aastast huvilist. Kokku tullakse kaks-kolm korda kuus. Neil on kasutada omaette õppetöö ruum. Vastava ettevalmistusega juhendajaks on Monika Kruuse.

Anjalankoski sõpruskoguduse, kus teenib pastor Heikki Heinonen, kutsel on lapsed mitmel aastal Soomet külastanud. Nelja-viiepäevalises laagris on korraldatud mägironimist, sportlikke mänge, grilli- ja pannkoogiõhtuid koos esinemistega ja muud huvitavat. Suviseid üritusi korraldatakse ka Eestis. Külastatud on ka Läänemaa kirikuid. Eeloleval suvel plaanitakse koos Pärnu Eliisabeti kogudusega korraldada laagrit Uulus.

Ljubov Jürgenson pole küll liige, kuid teda peetakse koguduse suureks sõbraks, kes on ennekõike tõlgiks, aga kes löövat kaasa ka muudes ettevõtmistes. Läinud aasta viimastel päevadel olid kogudusel külas Soome sõbrad. Muusikalist elamust pakkus kapell-esinemine.

Kahtlemata on juhatuses paremaks käeks Leida Tants, kelle vilgas majandamine hoiab koguduse hoone korras ja soojana. Ka pühapäeva hommikul kühveldas ta juba varakult lund, tõi puud sisse ja pani ahjud küdema. Ühesõnaga, hoolitses selle eest, et kirikuliste saabumise ajaks kõik vajalikud ettevalmistused tehtud saaks.

Tundes huvi, kas midagi ka muret teeb, saan vastuseks, et kogudusel oleks hädasti muusikalist juhti tarvis. Kuna paraku paar inimest vahetasid oma elukohta siis ollakse nüüd klaverimängijata. Klaver, mille kinkisid Soome sõbrad, ootab senimaani uut mängijat.

Urmas Saard

Kalev.ee,  24. märtsil 2008