24.01 Postimehe juhtkiri: riigi ja kiriku tüli

Erimeelsused riigi ja kiriku vahel on Niguliste tagastamise küsimuses hõõgunud kümmekond aastat. Valitsus on otsuse tegemist kui kuuma kartulit järgmise valitsuse kätte hüpitanud, soovimata sõrmi otsusega kõrvetada.

Nüüdseks on omandireformiga kaasnevate otsuste tegemine kohaliku omavalitsuse kaela jäetud. Kui valitsus ei võta vastu otsust Niguliste tagastamata jätmise kohta, peab linna vastav komisjon hakkama tagastamisega tegelema.

Niguliste tagastamise korral viiks riik sealt tõenäoliselt välja kunstiväärtused, mis praegu muuseumina tegutseva hoone juurde kuuluvad. Nigulistes asuv enam kui 500 aasta vanune fragment Bernt Notke «Surmatantsust», mis on ilmselt väärtuslikumaid kunstiteoseid Eestis, nagu ka muud hoones asuvad väärtused, moodustavad muuseumiga ühe terviku. Et terviklikkust säilitada, peaks valitsus võtma vastu otsuse jätta hoonet tagastamata.

Seda enam, et vara, mille tagastamist kirik nõuda võiks, ei ole just palju. 1944. aasta pommitamises hävis hoone katus ning mõne aja pärast varisesid kokku ka seinad. Kirik võib saavutada ehk selle, et taastatud hoone riigiga kaasomandisse läheb, kuid muuseumi terviklikkus oleks sellega rikutud. Lisaks kipuvad kindla peremeheta hooned õnnetusse seisu jääma.

Kiriku nõudmine oleks ehk enam mõistetav, kui Tallinna kirikud rahvast pungil oleksid ning seetõttu Niguliste kasutuselevõtt vajalik oleks. Kuid pooltühjad kirikud jätavad mulje, et vaidluse taga on enam õiguse tagaajamine kui tegelik vajadus. Seda muljet süvendab tagastamise kasuks toodud argument, mille kohaselt oli EELK sõjaeelsel ajal Eesti suurim kinnisvaraomanik. Kas aga kirik peaks suurimaks kinnisvaraomanikuks pürgima riigile oluliste kultuuriväärtuse kaotamise hinnaga, on küsitav.

Samas on selge, et omand on püha ja kui riik tagastamisest loobub, tuleb hoone kirikule kompenseerida. Kuna tõenäoliselt leiab kirik, et hoone on enam väärt kui seaduste järgi makstav 15000 krooni, tuleb tasuda kompensatsioon ekspertiisi tulemuste järgi.

Otsustamisraskustes valitsusele tahaks meenutada, et tegelikult on otsus Niguliste tagastamata jätmise kohta korra juba tehtud. 1993. aastal kanti Niguliste valitsuse määrusega riigi omandisse jääva vara nimekirja. See, et paar aastat hiljem kehtima hakanud riigivaraseaduse tõttu tunnistati nimekiri kehtetuks, ei tähenda, et Niguliste sellest nimekirjast välja oleks arvatud.

Seega, ühe korra valitsus juba tegi otsuse jätta Niguliste tagastamata. Nüüd võiks seda otsust korrata.

Postimees, 24. jaanuaril 2008