22.12 Jõulukingid on millegi väga tähtsa sümbol

Armas lugeja!

Üks pisikesi tarkusi, mida minu näärivanadeaegne kooliõpetaja mulle ütles, oli see, et jõuluvana pole olemas.

Et oma õpetaja oli kõige targem, tuli teda uskuda.

Pisikesele tüdrukule oli see küll suur arusaamatus, sest ilusad kingid olid ju olemas.

Tõsi, jõuluvana oli need ukse taha jätnud ühes vabandusega, et ta on väga vana ja peab veel paljudesse kodudesse jõudma.

Lapseaja jõuluigatsused olid paraku seotud jõuluvana ja -kinkidega.

Ja seda lootust ei tohtinud keegi olematuks teha.

Tähtsad asjad

Aja möödudes õppisin aru saama, et ise kellelegi kingi valmistamine on vahel suuremgi rõõm kui selle saamine.

Sain teada sedagi, et suure armastusega valitud meelehea ei tarvitse teisele kuigi palju tähendada …
 
Pisikesest peale oli aga selge, et jõulukingituste saamine või tegemine oli millegi väga tähtsa sümbol: et jõulud on Kristuse sündimise püha ning headuse pärast, mis Jumalal oli oma Poja inimeseks saamises oma loodu vastu, soovis inimenegi meelepärast head oma ligimesele valmistada.

Usutagu või mitte, kiriku ja usklike vaenamise aeg ei suutnud hävitada kristlike jõulude tähendust.

Kardetavasti suudab seda aga valesti kasutatud vabadus.

Veel aasta tagasi ei oleks ma uskunud, et taasvabaduses kasvanud inimesel on sootuks oma jõulude tähtsate asjade järjekord: sült, kuusk, seapraad, lumi, piparkoogid, viin, puhkus, põhjapõder, mingid inglid, kingitused.

Loetletu on Eesti usuõpetajate tähelepanek, Kristust selles nimekirjas ei ole.

Mittekristlaste rahulolu peaks kustuma tõdemusega, et ei ole ka vana etnograafilise jõulutraditsiooni mäletamist.

Võta või jäta

Tunneksin siirast kurbust, kui jõulusõnum vaid ühe osa eesti rahva tõeline igatsus on.

Justkui moodustuks mingi eraldi olev klubi, kus usutakse Jeesuslast.

Sellisena ei ole neid pühi meile antud.

Prohvet Jesaja ütleb: “Jehoova on meie rahvast lohutanud ja oma viletsate peale halastanud.

Vaata, teie Jumal tuleb ja saadab teile abi” (Jes 49). See lubadus on maailmale antud tõotus Jeesusest Kristusest.

Tõsi, maailm kas võtab selle vastu või hülgab.

Inimesel on oma valikute tegemise õigus. Nii ka jõulupühade ajal.

Tehkem siis valik, mis õnnistust toob.

Margit Nirgi
EELK Haljala koguduse õpetaja

Virumaa Teataja, 21. detsembril 2007