22.03 PM juhtkiri: laokil kultuuriväärtused

Unikaalsed pühakojad lagunevad hoolimata riiklikust tegevuskavast

Täpselt viis aastat tagasi kiitis valitsus heaks riikliku tegevuskava «Pühakodade säilitamine ja areng», mis pidi «tagama pühakodade kui Eesti kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimise». Seda sõltumata konfessioonist ning pühakoja mälestisestaatusest.

Ent mis kasu on ilusatest sõnadest, kui need on sisutühjad?

Postimees kirjutab täna ühe Eesti vanima, 13. sajandil valminud Ridala kiriku saatusest, mille sõelapõhjaks lagunenud katusest läbi voolav vesi teeb ajaloolises ehitises julma hävitustööd. Seda hoolimata kiriku aastatepikkusest «prioriteedi»-staatusest muinsuskaitsjate silmis. Kui esmatähtsaga ei suudeta toime tulla, siis võib ainult ette kujutada, mis toimub järjekorra teises otsas. Ilmselt ei suuda praegu keegi kokku arvutada seda ränka hinda, mida oleme pidanud maksma, arvestades näiteks lagunevates kirikutes kaotsi läinud (näiteks väikeste õigeusukirikute ikoonid) või lihtsalt rikutud kultuuriväärtusi.

Riikliku pühakodade programmi hinnanguliseks mahuks aastas pidi saama 63 miljonit krooni. Tegelikult, nagu tunnistavad oma ameti võrgulehel muinsuskaitsjad, suudeti aastatel 2004–2006 programmi rahastada kokku vaid 46,8 miljoni krooni ulatuses. Mullu jagus eelarves toetusraha vaid 14,3 miljonit krooni. Et hädalisi on palju, tähendab see ehitus- ja restaureerimistööde hinda arvestades tihti tillukesi, 100 000 krooni suurusi summasid, väiksemaid kui programmi enda tegevuskulud. Ja seda aastatel, kui majandus kasvas hüppeliselt ning riigi sissetulekud olid väga head!

Üks kärpimise põhjusi näib olevat selleski, et nii-öelda poliitiline «katuseraha» ulatub tihtilugu ka valdkonda, kus muinsuskaitsjail lausa peaks olema sõnaõigus. Ehk siis – eelarvet koostades minnakse pühakodade programmist lihtsalt mööda ning tehakse sihtotstarbelisi eraldusi sinna, kuhu kiirkorras poleks vaja teha. Pole ka ime, et niisugune narrimine tõi mullu kaasa pühakodade programmi juhtnõukogu avaliku pöördumise, milles püüti selgitada, et aastane math võiks küündida vähemalt 40 miljonini. Tegevuskava tänavuselt investeeringuterealt vaatab aga vastu 26 miljonit krooni…

Ees seisab suvi, mis toob Eestisse taas tuhandeid turiste. Ajaloolised kirikud meelitavad matkajad, need on enamasti kantud nii paberkaartidele kui moodsate GPS-navigatsiooniseadmete mällu. Ei tohiks unustada, et pühakodade seisund on kui visiitkaart, mis räägib mõndagi riigi väärtushinnangutest.

Postimees, 22. märtsil 2008