21.11 Palved teevad Kuressaare gümnaasiumi hommikud rõõmsaks

Juba kolmandat aastat järjest toimuvad Kuressaare gümnaasiumis palvevahetunnid, kus lapsed saavad rääkida oma muredest ja rõõmudest ja need hiljem palveks seada.

Kuressaare gümnaasiumi kaplani Katrin Keso-Varese sõnul tuli initsiatiiv palvetundide korraldamiseks lastelt. Praeguseks väga tunnustatud noorsportlane Tiidrek Nurme läks direktori juurde ja küsis luba. Kuressaare gümnaasiumis üldiselt toetatakse laste initsiatiivi ja nii ei olnud kooli juhtkonnal palvetunni vastu midagi. Edasi tuli poiss juba Keso-Varese jutule.

Lapsed käivad koos kaplani ruumides, sest nii on kõige mugavam. Vahel koguneb lapsi üle 10, mõnikord on olnud ka 15 last. Kuidas kunagi. Võib ka nii juhtuda, et pole kedagi. Enamasti on neid aga nii viie ringis.

Palvetundidest võtavad osa nelipühi kogudusse kuuluvad lapsed, on baptiste ja mõned luterlased. Selline laps sinna üldiselt ei tule, kes ei ole jalgagi kirikuukse vahelt sisse saanud. Ikka on nad kuidagi seotud kas kirikuga või siis seotud usuga kirikusse kuuluva sõbra kaudu.

Mis seal tehakse? Räägitakse igapäevasest koolielust, muredest-rõõmudest, sellest, mis parasjagu hingel. Vesteldakse neist teemadest, mida saab omavahel arutada. Veerandtunni jooksul räägitud jutud jäävad omavahele. Kaplan ei räägi kunagi välja midagi, mida ta selles ruumis kuuleb, aga kui tõesti tundub, et see jutt peaks jõudma õpetaja kõrvu, siis küsib ta lapselt selleks luba. Kes tunneb, et midagi on südamel, see palvetab. Nii nagu vabakogudustes on kombeks.

“Palvetamine on heade asjade palumine. Palved tekitavad positiivse õhkkonna,” sõnas Katrin Keso-Vares. Palveveerandtund hommikul on “soe ja hea päeva algus”, lisas kooli kaplan rõõmsate nootidega hääles.

Samuti annab Katrin Keso-Vares neljandatele-viiendatel klassidele ehk siis neile õpilastele, kellele ta hakkas kooli õpetajaks tulles tunde andma, religiooniõpetust.
 

Saaremaa ühisgümnaasiumis õpetatakse teisele klassile religioonilugu, mis keskendub erinevate kultuuride mõistmisele. Õpetaja Sirje Ess liigub aine tutvustamisel oma sõnul tähtpäevast tähtpäeva ja räägib sellega seotud kommetest. Esindatud on peamised maailmausundid, aga tutvustatakse ka eesti omausundist säilinud pärimusi ja uskumusi.

SÜG-i direktor Viljar Aro ütles, et vanemates klassides on religioonilugu jagunenud erinevatesse ainetesse ja otsest vajadust pole nimelt sellise aine järele olnud. Kuigi oma kümme aastat tagasi oli teema vägagi päevakorral.

Aga tollal ei olnud võtta spetsiaalselt religiooniloole keskendunud õpetajat ja nii jäigi see asi soiku. Ideoloogiatasandil on aga õpetused pühapäevakoolide juures olemas ja kes tahab, võib ennast seal konkreetse usutunnistusega kurssi viia.

Oma Saar, 21. novembril 2007