Üks küsimus
President Alar Karis annab täna Tallinnas Vanasadama kruiisiterminalis pidulikul tänuüritusel „Eesti tänab“ üle riiklikud teenetemärgid (teenetemärkide saajate nimekiri avalikustati 21.02.). 148 tunnustatu seas pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi Tartu praost Ants Tooming. Mida tunnustus teile tähendab ja milliste mõtetega lähete tunnustust vastu võtma?
Ants Tooming: Tunded ja mõtted olid Eesti Vabariigi aastapäeval ära. Siis nad segunesid küll sõjakoledusega. ...
➡️ Vaata ka videouudist Mustamäel toimusid kirikupäevad
https://youtu.be/b1SnWWYC0YY
Sooviga jagada seda usku, lootust ja armastust, mida iga inimene vajab ja mis meil on Jeesuses Kristuses, sai kirikupäevi ka planeeritud ja peetud.
Täna on südames suur tänutunne, kui mõtlen möödunud nädalale. Tänu Jumalale ning kõikide toetajate ja vabatahtlike hindamatule abile, et Mustamäe kirikupäevad teoks said.
Kirikupäevade raames toimus üritusi erinevates ...
Luterlike kirikute juhid ja esindajad kohtusid
Anne Burghardt, Panti Filibus Musa ja Urmas Viilma. Luterlik Maailmaliit /LWF/ Stéphane Gallay.
Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu kogunes 13.–19. juunini Genfis toimuvale istungjärgule, mida juhatas president, Nigeeria luterlaste peapiiskop Panti Filibus Musa. Erinevaid istungeid juhatasid aga seitsmest maailma piirkonnast valitud asepresidendid. Peapiiskop Urmas Viilma juhatas Kesk- ja Ida-Euroopa ...
Pielpajärvi metsakirik. Fotod: Sirje Semm, Antti Bilund, Juhani Alanen, Tampere toomkiriku koduleht, „Aikamatka Espoossa“, postkaart.
Soome kirikutes on silmapaistvalt palju seinamaalinguid, nii uuemates kui ka keskaegsetes. Ja mitmel neist on oma lugu rääkida. Aga igas kirikus leidub oma aare, mis teeb ta eriliseks.
Kui Eestisse jõudis teeliste kirikute liikumine 1990ndate lõpus, siis Soome tuli see kümmekond aastat varem Saksamaalt. Esimesena avati suvel ...
Katrin Lauri romaani „Tunnistaja“ lugedes
Kui 1989. aastal hakkasin sagedamini Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astuma, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga „Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890 – …“. See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941. Hea karjasena ei lahkunud isa Eduard oma karja juurest, kui algas Nõukogude ...
Eesti maastikku ja linnapilti ilmestavad kirikud ja iga pühakoja juurde kuuluv kirikuaed. Et ajalooliselt on kirik ja seda ümbritsev maa olnud kristlastele pühitsetud matmispaik, siis on sõnal kirikuaed üldiselt surnuaia ehk kalmistu tähendus. Kirikuaedade tekkele pani aluse ristiusu nõue, et surnud tuleb matta pühitsetud mulda.
Markeerimaks kiriku mõjupiirkonda jõudmist, on enamasti kirikute ümber rajatud toekas aed või müür. Lisaks kirikule võisid ...
Tallinna Toompea Kaarli kirik. Tarmo Annus / ajapaik.
Praegune Kaarli kirik pealinnas Kaarli puiestee, Toompea ja Tõnismäe tänava vahel on pühitsetud aastal 1870.
Suurel kivisel kirikul on ka eellasi: Antoniuse kabel ja puukirik. See teeb ajaloo jälgimise pisut keerukaks ja esmalt teen vale järelduse. Oletan, et kirik on ehitatud endisele surnuaiale, ent koguduse õpetaja Jaak Aus lükkab selle mõtte ümber.
Kiriku läheduses on küll surnuaedasid olnud, ent ...
Järva-Jaani kirikuaeda kasutatakse ka praegu kalmistuna. Katrin-Helena Melder.
Järva-Jaani kirikuaed on armastatud ka matmispaigana.
Tänapäeval toimub matus enamasti kalmistul, ent 4. juunil leidis oma viimse puhkepaiga Järva-Jaani hooldatud kirikuaias esivanemate kõrval Tallinnas aastal 1924 sündinud koguduse heategija paruness Helene von Schilling. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder ütleb, et nende kirikuaias tuleb matuseid üsna sageli ette. Ta pakub, et aastas ...
Ridala kirikuaed pärineb 13. sajandist. 3 x Kätlin Liimets.
Pärnu ja Lihula poolt Haapsallu sõites jääb kaheksa kilomeetrit enne sihtmärki Läänemaa üheks kaunimaks peetud pühakoda Ridala Maarja Magdaleena kirik ja tema kirikuaed.
Mõlemad kuuluvad Eesti vanimate hulka ehk pärinevad 13. sajandist. Kiriku arvatav ehitusaeg on 1265–1270 ja kirikuaia näol on tegemist ajastutüüpilise hästi säilinud hauatähiste ja põlispuudega ning paekivist piirdemüüriga ümbritsetud 0,5 ...
Võru kirikuaed on osa linna esindusväljakust, kus lisaks Võru linna ajalugu tutvustavale püsinäitusele on hetkel vaadata ajaloolase Jaak Juske koostatud fotonäitus „Laulupeo teekond läbi aegade“. Liina Raudvassar.
Võru linna kirikud, nii luterlik Katariina kui õigeusu Ekateriina, asuvad linna keskväljaku ääres. Nõukogude perioodil linna pargiks muudetud ala ennistati esindusväljakuks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Võru näide on tunnistuseks sellest, et ...
Vara kirik. Kätlin Liimets.
Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, Tartust 18 kilomeetri kaugusel Alatskivi suunas asetseb keset põlde oja lähedal puudesõõriga ümbritsetud Vara kirik. Kiriku ümber on lihtne muruga kaetud ja maakivist ümbritsetud piirdemüüriga kirikuaed.
Kiriku ajaloost on teada, et praegune kivist pühakoda valmis 1854–1855 krahv von Sieversi eestvõttel. 19. sajandi keskel rajatud kiriku eel oli seal vana puukirik, mis hävis tulekahjus. Kultuurimälestiste ...
Merille Hommik.
Mina olen tee, tõde ja elu! (Jh 14)
Näe, sünnib siia ilma inimene. Tema tulek on ajast sõltumatu – ta siseneb aega. Paljudel on tema tulekust palju rõõmu! Kui ta lööb lahti oma suurukesed silmad, siis särab sealt vastu vääramatu elusäde – Jumala DNA – ja meie, suured, hakkame taipama, mida pühakiri ütleb, et inimene Jumala näo järgi loodud on. Palju hoolt ja tähelepanu tema nõuab, sest õigupoolest sünnime ju kõik siia ilma enneaegsetena. Läheb veel ...
Randvere kirikuaed. Külli Suurevälja.
Viimsi poolsaarel asuva Randvere kiriku ja kirikuaiaga on eriline lugu. Sealsel kirikuaial asuv kalmistu on pühakojast umbes pool sajandit vanem.
Sealse koguduse õpetaja Aare Kimmel sõnab, et Randveres on aastas paar-kolm matust ja tegu on piirkonna ainukese surnuaiaga. Varaseim hauatähis kirikuaias on aastast 1803, kirik on valminud aga aastal 1852 Jõelähtme abikoguduse hoonena. Kuna kiriku valmimise täpset kuupäeva ei teata, ...