Slava Ukraine

Üks küsimus

President Alar Karis annab täna Tallinnas Vanasadama kruiisiterminalis pidulikul tänuüritusel „Eesti tänab“ üle riiklikud teenetemärgid (teenetemärkide saajate nimekiri avalikustati 21.02.). 148 tunnustatu seas pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi Tartu praost Ants Tooming. Mida tunnustus teile tähendab ja milliste mõtetega lähete tunnustust vastu võtma? Ants Tooming: Tunded ja mõtted olid Eesti Vabariigi aastapäeval ära. Siis nad segunesid küll sõjakoledusega. ...

Iga lõpp on uue algus

Oleme jõudnud kevade kenamasse õitsemise aega. Kel vähegi soovi ja võimalust tubastest oludest rohelisse jõuda, saab osa Looja meistritööst. Varakevade õrnad toonid on tuunitud suvehaku sügavasse koloriiti. Jaaniaeg kutsub avastama Eestimaa floora rikkust, millest nurmed-niidud küllastatud on. Nipernaadilikud avastusretked võivad viia ka muinasjutulise sõnajalaõieni põlislaane peidus. Ilu on vaataja silmades ja miski pole võimatu sellele, kes usub. Jaanikuu on koolide ...

Võidupüha kui ood vabadusele

Sel aastal on võidupüha oikumeeniline jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus algusega kell 11. Jutlustab peapiiskop Urmas Viilma ja laulab koguduse segakoor Sauer dirigent Anneli Tarkmeele juhatusel. Ülekande jumalateenistusest teeb Pildiraadio ja seda saab vaadata aadressil pereraadio.com/pildiraadio või Pildiraadio Youtube’i kanali vahendusel. 88 aastat (1934) tagasi võttis vabariigi valitsus vastu otsuse tähistada 23. juunil Eesti vägede võitu Landeswehri üle ...

Mustamäel toimusid kirikupäevad  

➡️ Vaata ka videouudist Mustamäel toimusid kirikupäevad https://youtu.be/b1SnWWYC0YY Sooviga jagada seda usku, lootust ja armastust, mida iga inimene vajab ja mis meil on Jeesuses Kristuses, sai kirikupäevi ka planeeritud ja peetud.  Täna on südames suur tänutunne, kui mõtlen möödunud nädalale. Tänu Jumalale ning kõikide toetajate ja vabatahtlike hindamatule abile, et Mustamäe kirikupäevad teoks said. Kirikupäevade raames toimus üritusi erinevates ...

Lühidalt

Luterlike kirikute juhid ja esindajad kohtusid Anne Burghardt, Panti Filibus Musa ja Urmas Viilma.  Luterlik Maailmaliit /LWF/ Stéphane Gallay. Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu kogunes 13.–19. juunini Genfis toimuvale istungjärgule, mida juhatas president, Nigeeria luterlaste peapiiskop Panti Filibus Musa. Erinevaid istungeid juhatasid aga seitsmest maailma piirkonnast valitud asepresidendid. Peapiiskop Urmas Viilma juhatas Kesk- ja Ida-Euroopa ...

Kauge ja lähedane Soome, seekord läbi pühakodade

Pielpajärvi metsakirik. Fotod: Sirje Semm, Antti Bilund, Juhani Alanen, Tampere toomkiriku koduleht, „Aikamatka Espoossa“, postkaart. Soome kirikutes on silmapaistvalt palju seinamaalinguid, nii uuemates kui ka keskaegsetes. Ja mitmel neist on oma lugu rääkida. Aga igas kirikus leidub oma aare, mis teeb ta eriliseks.  Kui Eestisse jõudis teeliste kirikute liikumine 1990ndate lõpus, siis Soome tuli see kümmekond aastat varem Saksamaalt. Esimesena avati suvel ...

Piiskop Eduard Profittlich – ühe märtri lugu

Katrin Lauri romaani „Tunnistaja“ lugedes Kui 1989. aastal hakkasin sagedamini Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astuma, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga „Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890 – …“. See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941. Hea karjasena ei lahkunud isa Eduard oma karja juurest, kui algas Nõukogude ...

Kiriku pühadus laieneb ka kirikuaeda

Eesti maastikku ja linnapilti ilmestavad kirikud ja iga pühakoja juurde kuuluv kirikuaed. Et ajalooliselt on kirik ja seda ümbritsev maa olnud kristlastele pühitsetud matmispaik, siis on sõnal kirikuaed  üldiselt surnuaia ehk kalmistu tähendus. Kirikuaedade tekkele pani aluse ristiusu nõue, et surnud tuleb matta pühitsetud mulda.  Markeerimaks kiriku mõjupiirkonda jõudmist, on enamasti kirikute ümber rajatud toekas aed või müür. Lisaks kirikule võisid ...

Saareke linna tuiksoonel 

Tallinna Toompea Kaarli kirik. Tarmo Annus / ajapaik. Praegune Kaarli kirik pealinnas Kaarli puiestee, Toompea ja Tõnismäe tänava vahel on pühitsetud aastal 1870.  Suurel kivisel kirikul on ka eellasi: Antoniuse kabel ja puukirik. See teeb ajaloo jälgimise pisut keerukaks ja esmalt teen vale järelduse. Oletan, et kirik on ehitatud endisele surnuaiale, ent koguduse õpetaja Jaak Aus lükkab selle mõtte ümber.  Kiriku läheduses on küll surnuaedasid olnud, ent ...

Matmispaik sajanditevanuse kiriku kõrval

Järva-Jaani kirikuaeda kasutatakse ka praegu kalmistuna. Katrin-Helena Melder.  Järva-Jaani kirikuaed on armastatud ka matmispaigana. Tänapäeval toimub matus enamasti kalmistul, ent 4. juunil leidis oma viimse puhkepaiga Järva-Jaani hooldatud kirikuaias esivanemate kõrval Tallinnas aastal 1924 sündinud koguduse heategija paruness Helene von Schilling. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder ütleb, et nende kirikuaias tuleb matuseid üsna sageli ette. Ta pakub, et aastas ...

Ridala kirikuaed Läänemaal

Ridala kirikuaed pärineb 13. sajandist. 3 x Kätlin Liimets. Pärnu ja Lihula poolt Haapsallu sõites jääb kaheksa kilomeetrit enne sihtmärki Läänemaa üheks kaunimaks peetud pühakoda Ridala Maarja Magdaleena kirik ja tema kirikuaed. Mõlemad kuuluvad Eesti vanimate hulka ehk pärinevad 13. sajandist. Kiriku arvatav ehitusaeg on 1265–1270 ja kirikuaia näol on tegemist ajastutüüpilise hästi säilinud hauatähiste ja põlispuudega ning paekivist piirdemüüriga ümbritsetud 0,5 ...

Kui kirikuaiast saab linnasüda

Võru kirikuaed on osa linna esindusväljakust, kus lisaks Võru linna ajalugu tutvustavale püsinäitusele on hetkel vaadata ajaloolase Jaak Juske koostatud fotonäitus „Laulupeo teekond läbi aegade“. Liina Raudvassar. Võru linna kirikud, nii luterlik Katariina kui õigeusu Ekateriina, asuvad linna keskväljaku ääres. Nõukogude perioodil linna pargiks muudetud ala ennistati esindusväljakuks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.  Võru näide on tunnistuseks sellest, et ...

Ohvritammega Vara kirikuaed

Vara kirik. Kätlin Liimets. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, Tartust 18 kilomeetri kaugusel Alatskivi suunas asetseb keset põlde oja lähedal puudesõõriga ümbritsetud Vara kirik. Kiriku ümber on lihtne muruga kaetud ja maakivist ümbritsetud piirdemüüriga kirikuaed. Kiriku ajaloost on teada, et praegune kivist pühakoda valmis 1854–1855 krahv von Sieversi eestvõttel. 19. sajandi keskel rajatud kiriku eel oli seal vana puukirik, mis hävis tulekahjus. Kultuurimälestiste ...

Ja meri mühiseb…

Merille Hommik. Mina olen tee, tõde ja elu! (Jh 14) Näe, sünnib siia ilma inimene. Tema tulek on ajast sõltumatu – ta siseneb aega. Paljudel on tema tulekust palju rõõmu! Kui ta lööb lahti oma suurukesed silmad, siis särab sealt vastu vääramatu elusäde – Jumala DNA – ja meie, suured, hakkame taipama, mida pühakiri ütleb, et inimene Jumala näo järgi loodud on. Palju hoolt ja tähelepanu tema nõuab, sest õigupoolest sünnime ju kõik siia ilma enneaegsetena. Läheb veel ...

Kabel kerkis surnuaiale

Randvere kirikuaed. Külli Suurevälja. Viimsi poolsaarel asuva Randvere kiriku ja kirikuaiaga on eriline lugu. Sealsel kirikuaial asuv kalmistu on pühakojast umbes pool sajandit vanem.  Sealse koguduse õpetaja Aare Kimmel sõnab, et Randveres on aastas paar-kolm matust ja tegu on piirkonna ainukese surnuaiaga. Varaseim hauatähis kirikuaias on aastast 1803, kirik on valminud aga aastal 1852 Jõelähtme abikoguduse hoonena. Kuna kiriku valmimise täpset kuupäeva ei teata, ...